"Miks on eestlastel probleem oma rahvakangelastega? Sama oli näha ka Andrus Veerpalu puhul ja seda kuni "lõpuni", kui tehnilise tõrke tõttu jäi karistus määramata. Isegi kõikide tõendite olemasolul ei suutnud teatud kontingent eestlasi oma roosasid prille eest ära võtta ja tõele näkku vaadata.

Ja Märdi puhul on iseenesest samamoodi, kuigi tuleb tõdeda: mees ise käitus korralikult, öeldes, et oli küll minimaalselt üle, kuid üle piiri siiski. Juba rikkuja enda sellise tunnistuse puhul on kommentaarid stiilis "jätke poiss rahule, ta on nii tubli" täielik nonsenss - selliselt jätab kommentaator mulje, et kõik on võrdsed, kuid mõned on võrdsemad. Seadused kehtivad kõigile ühiselt ja ühesuguselt, taoline rahvakangelaste ülistamine võiks juba ära lõppeda.

Mine tea - võib-olla seisneb arusaam, et mõnedele tehakse liiga, kuid teistel jällegi lastakse leebemalt minna üleüldises korrarikkumistele mittereageerimises, mis näib Eestis valitsevat. Nimelt on just vägivallatsejad need, kelle tegevuse peale ei reageerita, kaklejad ja lõhkujad, kelle puhul kriminaalmenetlust ei alustatagi. Teisisõnu: tõsised rikkujad, tahtlikud rikkujad.

Sellises valguses võib isegi mõista leebemat suhtumist rahvakangelase üleastumisse, kuid lõppude lõpuks tuleb ikkagi endale aru anda, et reeglid kehtivad kõigile, ükskõik kui edukas, vaimukas või kuulus inimene ka poleks," arvab mees.