Venemaa föderatsiooninõukogu koostas oma natsismi rehabiliteerimise eest karistamise eelnõu

Venemaa föderatsiooninõukogu konstitutsioonilise seadusandluse komitee esimehe asetäitja Konstantin Dobrõnin on koostanud natsismi rehabiliteerimise kriminaalkorras karistatavaks muutmise kohta oma eelnõu, kirjutas neljapäeval ajaleht Izvestija.

Eelnõu täpsustab riigiduuma liikme Irina Jarovaja seadusandlikku algatust. Viimane esitas 24. juunil Venemaa parlamendi alamkojale seaduseelnõu Hitleri-vastase koalitsiooni vägede kritiseerimise keelamise kohta. Föderatsiooninõukogus leiti, et Jarovaja seaduseelnõu mõningad formuleeringud on ebatäpsed ja tõstavad probleemi kontekstist välja, vahendab Lenta.ru.

Dobrõnini ettepaneku järgi tuleks kriminaalkaristus kehtestada natsismi rehabiliteerimise ning natsistlike kurjategijate ja nende abistajate heroiseerimise eest. Rehabiliteerimiseks tuleks Dobrõnini ettepaneku järgi lugeda natsistlike kurjategijate õiguste taastamist ja neile autasude omistamist, natsismi ideoloogia avalikku õigustamist ja selle levitamist ning natsistlike kurjategijate avalikku ülistamist. Dobrõnin märkis, et sellises formuleeringus hõlmab seadus täielikult natsismi rehabiliteerimise mõiste, mitte selle üksikuid ilminguid, nagu Jarovaja versioonis.

Föderatsiooninõukogus tehakse ettepanek karistada natsismi rehabiliteerimise eest rahatrahviga 100 000-500 000 rubla (2330-11 660 eurot), kuni viieaastase sundtöö või vanglakaristusega 2-5 aastat. Samasugused karistused on ette nähtud ka Jarovaja eelnõus.

Jarovaja natsismi rehabiliteerimise keelamise seaduseelnõu pälvis ajakirjanduses laialdast vastukaja punkti tõttu, mis näeb ette kriminaalkaristust Hitleri-vastase koalitsiooni vägede kritiseerimise eest. Izvestija teatel leiti föderatsiooninõukogus, et kogu Jarovaja eelnõu lähtub konkreetsest intsidendist poliitik Leonid Gozmaniga, kes võrdles Nõukogude vastuluureorganit SMERŠ Saksa SS-iga.