Seda võimalust on väidetavalt kasutanud tuhanded. Hamburgis kahtlustatakse olevat mitusada sellist põgenikku, kes elavad seal nüüd ilma igasuguse sissetulekuta, kirjutab Die Welt.

Itaalias võeti Aafrikast üle Vahemere tulnud inimesed vastu ajutistes põgenike vastuvõtukeskustes. Selleks eraldatud Euroopa Liidu raha sai aga otsa. Itaalia tahtis seetõttu põgenikest võimalikult kiiresti lahti saada.

„Kolmandate riikide kodanikud said enese sõnul Itaalia võimudelt 500 eurot, kui nad Itaalia vastuvõtukeskustest, mis suleti, vabatahtlikult lahkusid," selgub Saksamaa siseministeeriumi kaheleheküljelisest kirjast, mis saadeti liidumaade välismaalaste referentidele ja mille sai oma käsutusse ka Die Welt.

„Põgenikele anti raha kätte koos sõnumiga, et nad peavad Saksamaale sõitma,“ kirjutab siseministeerium. Saksamaale sisenemine sai võimalikuks kogu Schengeni ruumis kehtivate välismaalase passide ja elamislubade bürokraatiavaba väljaandmise tõttu Itaalia võimude poolt.

Kehtiva seadusandluse järgi võivad niinimetatud kolmandate riikide kodanikud väljaspool Itaaliat viibida maksimaalselt kolm kuud. Saksa võimude andmetel ei ole aga paljud põgenikud nendele reeglitele varem allunud. Kontrollide käigus on kohatud Liibüa põgenikke, kes siseministeeriumi teatel kavatsevad enda sõnul Saksamaale püsivalt elama jääda ja/või tööle hakata.

Umbes 300 sellist põgenikku on abiorganisatsioonide andmetel juba kuus nädalat Hamburgis. Sealjuures ei ole alati tegemist liibüalastega, vaid võõrtöölistega Nigeeriast, Togost või Ghanast, kes pärast kodusõja puhkemist kodumaale ei naasnud, vaid põgenesid hoopis Euroopasse. Nad elavad Hamburgis rasketes tingimustes.

„Temperatuuri juures alla kümne kraadi ja pidevas vihmasajus jääb üha enam mehi tõsiselt haigeks,“ öeldakse põgenikele suunatud veebilehel. Põgenikeorganisatsiooni Karawane teatel uurivad juristid praegu, kas linna võiks vastutusele võtta hoolimatusest kehavigastuste tekitamise või abi andmata jätmise eest.

Hamburg tahab aga põgenikest taas lahti saada. „Meile tulnud inimestel Aafrikast ei ole siin põhimõtteliselt mingeid võimalusi, sest neil ei ole siin, erinevalt Itaaliast, tööluba,“ ütles Hamburgi sotsiaalsenaator Detlef Scheele. „Neil ei ole siin mingit õigust eluasemele ega ka sotsiaaltoetusi. Selline on seadusandlus.“

Vastutustundetu oleks valesid ootusi tekitada. „Siin ei ole muid alternatiive, kui et nad sõidavad tagasi sinna, kus nad töötada tohivad ja kus neil on elamisluba,“ ütles Scheele. „See tähendab kas Itaaliasse või nende päritolumaadesse.“