"Nii Rootsi kui varasemalt Prantsusmaa ja teiste riikide juhtumitest on kindlasti võimalik õppida ja teha omi järeldusi. Üks järeldus on see, et oleme ajanud õiget asja ja meil tuleb konservatiivne joon migratsioonipoliitikas säilitada," ütles Vaher Delfile.

Vaher on veendunud, et Eesti poliitika peab vältima seda, et lasta riiki sisserännanud, kes ilmselgelt ei suuda ega taha meie kultuuri, tavadega ega avaliku korraga kohaneda ega ühiskonnaga lõimuda.

Ministri sõnul on Eesti migratsioonipoliitika olnud kogu vabanemisjärgse aja konservatiivne ning seda joont kavatseb valitsus tema sõnul ka hoida.

"Selle lähtekohaks on hoida ära nende välismaalaste Eestisse pääsemine, kes võivad olla ohuks avalikule korrale, riigi julgeolekule või sotsiaalsele ja kultuurilisele toimimisele," rääkis Vaher.

Sisserände piirarvu raames on Eesti olnud paindlik vaid nende inimeste asumisele Eestisse, kelles nähakse lisaväärtust Eesti ühiskonnale ja arengule tervikuna.

Oleme avatud ajudele, mitte odavtööjõule

Vaheri sõnul tähendab see kolmandatest riikidest pärit kodanikke, kelle teadmised ja kvalifikatsioon on Eestile hädavajalikud ehk tippspetsialiste, teadlasi, investoreid, õppejõudusid, üliõpilasi. "Lihtsalt öeldes – oleme avatud ajudele, mitte odavtööjõule," lausus Vaher.

Ta kahtleb sügavalt, kas Stockholmi tänavarahutuste taga on väljastpoolt Euroopa Liitu tulnud kõrgelt kvalifitseeritud tippspetsialistid ja nende perekonnaliikmed.

Rootsis puhkenud vägivallalaine põhjuseks peab Vaher kuhjunud probleeme, mille juured ulatuvadki väga avatud immigratsioonipoliitikasse.

"Iga suveräänne riik ja selle valitsus kujundab aga oma migratsioonipoliitika ise," ütles Vaher. "Rootsi valik juba 1970-1980-date sotsialistlike valitsuste ajal oli võtta vastu nii majanduspõgenikke kui odavtööjõudu. Ja tõenäoliselt juba sealt alguse saanud probleemid on tänaseks paraku kuhjunud."