Savisaar kirjutas viimases Kesknädalas, et paremerakonnad võltsisid e-hääletamise tulemusi ja see on ka ainus põhjus, miks nad Eestis praegu veel võimul on.

"Eesti kontekstis on e-valimiste manipuleeritavus ka praktikas tõestust leidnud. Nimelt võitsid e-häälte abil parempoolsed parteid, kes muidu ei oleks võimule pääsenud. Ning nüüd on e-valimistest kümne küünega kinni hoidmine nende ainuke lootus võimul püsida ja üldse mingisugustki positiivset tulemust saada nii kohalikul kui ka riigi tasandil," kirjutas Savisaar.

Vinkli sõnul on 2013. aasta kohalikest valimistest alates on valijal võimalik, esialgu küll katseliselt, kontrollida, kas tema antud hääl edastati korrektselt e-hääletamise süsteemile. Selle kontrolli eesmärk on valija arvuti turvalisuses veendumine.

"Hääled loetakse avalikult, kuid hääled on anonüümsed. Seetõttu on häälte lugemise ajal võimatu kindlaks teha, kelle poolt valija hääletas. See põhimõte kehtib nii e-hääletamise kui tavahääletamise korral. Teisiti ei olekski võimalik tagada hääletamise salajasust ning vabadust," selgitas Vinkel.

Kodust saab hääletada ka teiste valimisviiside korral

Savisaar väitis, et Keskerakonna kogutud andmetel on Eesti maailmas ainus riik, kus valimiskabiin on sisuliselt toodud hääletaja asukohta, olgu see siis tema kodu, kontor, suvila, auto, naabri maja või lausa magamistuba.

Vinkel vastas, et nii Eestis kui välisriikides kasutatakse erinevaid hääletamisviise, mida viiakse läbi väljaspool valimisjaoskonda – kirja teel hääletamine, mida kasutatakse näiteks Saksamaal ja Suurbritannias, Interneti-hääletamine, mida kasutatakse Norras ja Šveitsis ja kodus hääletamine ehk hääletamine haiglates või hoolekandeasutustes.

Vinkli sõnul on tegemist tavapärase valimiskorraldusliku praktikaga, mille eesmärgiks on tagada võimalikult suure hulga valijate osavõtt valimistest.

Vinkel lükkas ka ümber Savisaare väite e-valimiste andmekandjate hävitamisest. E-hääletamisega seotud hääletamistulemused ja dokumentatsioon ei ole tema sõnul hävitatud ning on alles. Küll aga hävitatakse pärast lõplike valimistulemuste välja kuulutamist vastavalt seadusele nii tavahääletamise paberhääled kui ka e-hääletamise krüpteeritud hääled.

Galojani tsiteerinud Savisaar eksis

Mis puudutab Savisaare tehtud viidet Anna-Maria Galojani raamatule „Kuidas minult varastati miljon", siis valimiskomisjoni andmed Galojani väiteid ei kinnita. Keit Pentuse häältesaak olevat Galojani sõnul kahe valimiste lõikes 70 häälelt kasvanud seitsmele tuhandele häälele ja seda ilma mingi erilise pingutuseta oma populaarsust reaalselt kasvatada.

Valimiskomisjoni kodulehelt saab igaüks kandidaadi otsingu lehelt kontrollida, et taolist hüpet 70-lt 7000 pole toimunud.

Kui 2007. aasta valimistel tegi Pentus senisest kümme korda parema tulemuse, siis tuli see ülekaalukalt paberhäälte pealt. Täpsemalt öeldes sai 2007. aastal Pentus 6288 paberhäält, 761 e-häält ehk kokku 7049 häält. 2011. aasta riigikogu valimistel sai Pentus 4957 paberhäält, 3827 e-häält, kokku 8784 häält.