Eutanaasia: kelle jaoks heategu, kellele kuritegu

Sõltuvalt maailmavaatest on ka elu mõiste inimestele erinev. Mõne jaoks on eutanaasia heategu, teisele kuritegu või märk allaandmisest.

On neid, kelle arvates elu on püha ning eutanaasia võrduks selle pühaduse rikkumisega. Samas on ka neid, kelle arvates eutanaasia lõpetaks inimese maised piinad ning saadaks ta surres paremasse paika.

Eutanaasia kui heategu

1938. aastal ilmus Dalton Trumbo sulest sõjavastane raamat „Johnny got his gun“. Raamatu tegelaseks on noor mees, kes kaotas I maailmasõjas nii käed, jalad kui ka oma näo. Ta ei suuda rääkida, vaadata ega liigutada. Ta kuuleb küll kõike, mida teised tema ümber räägivad ja teevad, kuid ei suuda nendega suhelda.

Oma üksinduses ja meeleheites tuleb talle meelde sõjas õpitud morsekood ning ta hakkab oma keha morse märguannete järgi liigutama. Haiglaõed ei saa tema meeleheitlikest liigutustest aru, kuid sõjaveteran, kes teda vaatama juhtub, saab sõnumist aru. Selleks on: „Tapke mind palun ära!“.

Eutanaasia puhul tekib sama küsimus - miks peab inimene kannatama ja hambad ristis selle Kolgata tee lõpuni käima, kui pole elutahet ega rõõmu?

Eutanaasia kui kuritegu

Religioossed inimesed võtavad elust loobumist kuriteona. Elu on jumala kingitus ja see tuleb ükskõik kui raskelt lõpuni käia. Endalt elu võtmine on kuritegu nii enda kui ka jumala vastu, kes sulle selle elu on andnud.

Eutanaasia kui allaandmine

Leidub neid, kelle sõnul eutanaasia võrdub lahenduste otsimise asemel allaandmisena. Miks valida see tee, kui tegelikult võiks ju proovida erinevaid teraapiaid, meditsiinivaldkondi või alternatiive?

Eutanaasia kui seaduslik mõrv

Meie kohtusüsteemis on keeruline seletada, mida saab pidada mõrvaks ja mida eutanaasiaks. Kui üks sõber aitab teisel elust lahkuda, siis kuidas toimivad praegused seadused selle juures, et see kõik toimiks nii-öelda seaduslikult?