Statistikaamet: rahvaloenduse usuküsimusele jättis vastamata vaid 14 protsenti elanikest

Statistikaameti sõnul olid nad rahvaloenduse usuküsimuse tulemuste analüüsimisel ja esitamisel kõigis järeldustes erapooletud ning tulemused adekvaatsed, sest vaid 14 protsenti küsitletustest jättis usuküsimusele vastamata.

Statistikaamet väidab, et EELK-i kantsleri Urmas Viilma etteheide selle kohta, et pole teada, kui paljud inimesed usuküsimusele vastaasid ei ole põhjendatud.

"Valiku "ei soovi vastata" tegi 14 protsenti 15-aastastest ja vanematest ning lisaks oli vastus jäetud märkimata veel 2 protsendi vastajate korral," teatab statistikaamet.

stataistikaamet kordas pressiteates öeldut, et vastanuid oli 1 294 455 inimest, neist on vähemalt 15-aastaseid oli 1 094 564. Inimesi, kes ei soovinud usuküsimusele vastata, oli kokku 14 protsenti (157 216 inimest).

Kantsleri väide "eesmärgiks ei ole olnud saada võimalikult täpset tulemust, vaid saada mingi tulemus, sest konkreetsed andmed jäid loendamata hinnanguliselt isegi kuni 25 protsendi ulatuses kogu Eesti elanikkonnast" on statistikaameti arvates põhjendamatu.

"Rahvaloenduse korraldamisel järgiti täpselt rahvusvahelist metoodikat. Et religioon on tundlik ja delikaatne teema, ei tohi sellele küsimusele vastamine olla kohustuslik. Samuti eeldatakse, et vastaja mõistab küsimuse sisu, mistõttu on vastamisele seatud vanusepiir 15 eluaastat," teatas statistikaamet.

Religiooni küsimus ei olnud rahvaloendusel rahvusvaheliselt kohustuslik, vaid kuulus nende küsimuste hulka, mille võis korraldav riik omal soovil loendusankeeti lisada.