Varguste hulk vähenes esimeses kvartalis, kelmuste arv kasvas
„Registreeritud kuritegude üldnumbri vähenemine on viimaste aastate taustal juba ootuspärane trend, mille mootoriks on jätkuv varguste vähenemine. Üldise majandusolukorra paranemine on aga kahjuks tähendanud näiteks kelmuste arvu kasvu. Kuna kelmuse ohvriks langemine sõltub väga palju isikust endast, on äärmiselt oluline näiteks kaupade ostmisel või olukorras, kus keegi mingit teenust või toodet pakub, olla ülimalt tähelepanelik, et mitte langeda kuriteo ohvriks,“ lausus justiitsminister Pevkur.
Täpsematest numbritest on endiselt suurima langusega varavastased kuriteod, millest varguste arv on vähenenud 539 juhtumi (13 protsenti) võrra. Eelkõige on selle taga poevarguste arvu vähenemine. Eelmise aastaga võrreldes on vähem registreeritud ka teisi enamlevinud vargusi, nagu vargused sõidukitest ja eluruumidest.
Kelmusi registreeriti esimese kolme kuuga 363 juhtumit, mida on 72 juhtumi võrra (7 protsenti) rohkem kui eelmise aasta samal perioodil. Isikuvastastest kuritegudest registreeriti enim kehalise väärkohtlemise juhtumeid (1292 juhtumit), tapmisi registreeriti kahe kuuga 16, mida on kahe võrra vähem kui eelmisel aastal.
Kokkuvõtvalt langes esimeses kvartalis kuritegude üldarv 90 kuriteoliigi puhul ja kasvas 72 puhul.
