Šotimaa iseseisvusreferendum toimub 2014. aasta 18. septembril
Salmond ja Briti peaminister David Cameron allkirjastasid Šoti iseseisvusreferendumi 2014. aastal korraldamise kokkuleppe eelmise aasta oktoobris, vahendab BNS.
Tehes Edinburghis parlamendis teatavaks pikisilmi oodatud referendumikuupäeva, ütles Salmond, et see on "ajalooline päev, mil rahvas otsustab Šotimaa tuleviku".
Salmondi erakond Šoti Rahvuslik Partei (SNP) on teinud jõulist kampaaniat iseseisvuse poolt.
Valijad peavad vastama "jah" või "ei" küsimusele "Kas Šotimaa peaks olema iseseisev riik?"
Londoni parteid, kaasa arvatud Briti peaministri David Cameroni konservatiivid, soovivad Šotimaa jäämist Ühendkuningriigi koosseisu ning väidavad, et Šotimaa 5,3 miljonil elanikul on liidus parem olla.
Salmondi sõnul on Šoti iseseisvusreferendumi eelnõu "kõige tähtsam seaduseelnõu", mis 1999. aastal asutatud Šoti parlamendis on algatatud.
"Järgmisel aastal on rahva ees valik kahe tuleviku vahel. "Ei" valimine tähendab tulevikku valitsustega, kelle poolt me ei hääletanud, mis suruvad meile peale kärpeid ja poliitikat, mida me ei toetanud. "Jah-i" valimine tähendab tulevikku, kus me võime olla täiesti kindlad, 100 protsenti kindlad, et Šotimaa rahvas saab selle valitsuse, kelle poolt nad hääletasid," ütles Salmond.
Kuid opositsioonilise Šoti Tööpartei liige Johann Lamont ütles, et kui referendum toimuks praegu, saaks Salmondi leer seal hävitavalt lüüa.
Lamonti partei pooldab Ühendkuningriigi koosseisu jäämist ning ta väitis, et Salmond üritab jätta rahvale petlikku muljet, nagu oleks Šotimaa iseseisvuse poole liikunud.
Šoti valitsus on koostanud spetsiaalse eelnõu, mille kohaselt saaks rahvahääletusel osaleda ka 16- ja 17-aastased.
Korraldades referendumi 2014. aasta septembris, loodab SNP ilmselt kasutada ära rahvusliku uhkuse puhangut, mis kaasneb Briti Rahvaste Ühenduse mängude korraldamisega Glasgow's samal aastal.
Inglismaa ja Šotimaa ühendati poliitiliselt 1707. aastal. Šotimaa naudib juba praegu märkimisväärset autonoomiat.
