Veebruarikuu osas on menetlused veel pooleli, ütles kommunaalameti juhataja asetäitja Tarmo Sulg BNS-ile. "Jaanuari avalduste statistika kohaselt laekus näiteks 26 avaldust liikluskahju hüvitamise kohta, millest seitse on endiselt menetluses, seitse hüvitati ja 12 ei kuulunud hüvitamisele," ütles Sulg. Kohtusse kommunaalametile teadaolevalt pöördutud ei ole.

Politsei- ja piirivalveameti (PPA) Põhja prefektuur sai veebruari jooksul Tallinnas lagunenud tänavate tõttu 224 väljakutset, seega pöördusid kahjunõudega linnavalitsuse poole ligi pooled kannatanutest.

Tallinna teed ja tänavad on käesoleval talvel lagunenud sedavõrd, et paljudel suurtel tänavatel on piiratud kiirust isegi kuni 30 kilomeetrini tunnis ja paigaldatud enam kui 2000 ebatasase tee eest hoiatavat ajutist liiklusmärki.

Juristide kinnitusel tuleb auto löökaugus lõhkumisel kindlasti kutsuda kohale politsei, kes fikseerib olukorra. Alles pärast seda on sõidukijuhil alust esitada tee omaniku vastu kahjunõue ja pöörduda vajadusel kohtusse.

Tallinna tehnikaülikooli spetsialistide hinnangul peaks Tallinn olukorra parandamiseks kulutama teede remondile praeguse seitsme miljoni euro asemel hinnanguliselt 37 miljonit eurot aastas. Tänavu linna eelarves kõigi teede remondiks ette nähtud seitsmele miljonile eurole lisandub aga veel 12 miljonit, mis on ette nähtud üksnes Ülemiste liiklussõlme ehituse tarbeks.