30 protsenti Euroopa Liidu kodanikest ja 26 protsenti eestlastest leiab, et meeste ja naiste vaheline palgalõhe ja selle mõju karjääri arengule on kriisi ajal kõige enam süvenenud.

Samuti leiab 30 protsenti Euroopa Liidu kodanikke ja 22 protsenti Eesti elanikke, et kriisi mõjul on naistel raskem töö- ja eraelu ühitada.

Eurooplaste hinnangul on kriis mõjutanud kõige rohkem noorte tööturule sisenemist. 55 protsenti eestlastest ja 46 protsenti Euroopa Liidu kodanikest keskmiselt leiab, et koolilõpetanud sisenevad tööturule kriisi tõttu hiljem, neil on raskusi esimese töökoha leidmisega ning pikem õppeaeg.

37 protsenti eurooplastest keskmiselt ja 32 protsenti eestlastest toovad välja asjaolu, et osa inimesi töötab ametikohtadel, mis ei vasta nende kvalifikatsioonile.

Tegeleda tuleb noorte tööpuuduse leevendamisega

Kahest eestlasest kolm leiab, et kõige tähtsam on praegu tegeleda tööhõive ja ennekõike noorte tööpuuduse leevendamisega.

Teisel kohal on Euroopa Liidus keskmiselt ja ka Eestis investeerimine haridusse ja väljaõppesse. Eestlaste jaoks järgneb inflatsiooni pidurdamine.

Euroopa Liidus keskmiselt tuuakse kolmanda prioriteetse valdkonnana välja investeerimine innovatsiooni ning uurimis- ja arendustegevusse.

Töölevõtmisel on oluline laste olemasolu

Uuringu käigus tunti huvi ka selle vastu, mida tööandjad peavad silmas naiste ja meeste töölevõtmisel. Vastanud leidsid, et naiste puhul on esmaoluline laste olemasolu. Nii vastas 41 protsenti eestlastest ja 49 protsenti Euroopa Liidus keskmiselt.

Eestlastel järgnesid ametialane kvalifikatsioon ja kogemus. Euroopa Liidus keskmiselt järgnesid laste olemasolule paindlikkus tööaja suhtes ning üldine füüsiline väljanägemine ja välimus, mida pidas oluliseks kolmandik vastajatest.

Meeste puhul peeti Eestis põhikriteeriumiteks ametialase kvalifikatsiooni taset ja ametialast kogemust.

Kõige efektiivsemaks meetmeks, mis aitab tööle saada või töötada kõrge vanuseni peeti nii Eestis kui ka ELis tervikuna tööl käivate inimeste pideva koolitamise soodustamist.

Valusaks probleemiks on palgalõhe

Uuringu kohaselt peaksid järgmisel aastal toimuvatel Euroopa Parlamendi valimistel kandideerivad poliitikud valimisprogrammides tegelema esmajärjekorras palgalõhega.

Sellele järgnesid eestlaste hinnangul naiste probleemid töö- ja eraelu ühildamisel ja naiste väike osakaal poliitikas vastutusrikastel ametikohtadel.

Euroopa Liidus keskmiselt on palgalõhe järel olulisimad teemad naiste vastu suunatud vägivald ning töö- ja eraelu ühildamine.

TNS Opinion viis Euroopa Parlamendi tellimusel 4.-7. veebruarini läbi uurimuse, milles küsitleti üle 25 000 euroopa kodaniku, kellest 1000 olid eestlased.

Euroopa Parlamendi fookuses on tänavusel naistepäeval naiste valikud majanduskriisis. Euroopa Parlamendi Infobüroo Tallinnas korraldab sel puhul reedel, 8. märtsil ümarlaua "Naised ja kriis: kas parem on seal, kus meid pole?".