Eurobaromeeter: Eesti inimesed tunnetavad ennast järjest enam Euroopa Liidu kodanikena
Kui 2012. aasta kevadel pidas ennast 67 protsenti kodanikest kindlasti või teatud ulatuses Euroopa kodanikuks, siis sügiseks tõusis nende osakaal juba 73 protsendini.
Uuringufirma TNS Emor analüütik Aivar Voog tõdes, et majanduslikud ootused on alati tugevamad seal, kus sissetulekud on väiksemad.
Tema sõnul on Eesti olnud alati inimeste võrdsust pooldav riik. Ka selles uuringus tuli välja, et inimesed ootavad ostujõu paranemist ja palkade jõudmist samale tasemele kui mujal Euroopa Liidus.
Eurooplasena tunnevad end eelkõige noored ja haritud
Voog tõi välja, et Euroopa Liidu kodanikena tunnevad end eelkõige väiksemate liikmesriikide kodanikud ning nooremad ja haritumad inimesed.
"Eesti on lähedane Põhjamaade tulemustele ja eelkõige identifitseeritake ennast eestlastena," sõnas ta.
Kreeka, Bulgaria ja Suurbritannia eritsuvad siin selgelt, sest nende inimesed peavad end vähem Euroopa kodanikuks.
"Hoolimata sellest, et Eesti kodanikud on oma õigustest Euroopa Liidust enam teadlikud, sooviksid nad siiski rohkem teada saada ja seda eelkõige arstiabist, töötamise võimalustest teistes Euroopa Liidu riikides, aga ka elamisest ja õppimisest," rääkis Voog.
Eesti inimesed on avatuselt ELis 8. kohal
Uuringu käigus selgitati välja ka Euroopa Liidu kodanike mobiilsus või avatus, küsides neilt teiste ELi riikide külastamise, võõrkeeles lugemise või TV-saadete vaatamise, teisest riigist inimestega suhtlemise ja teisest riigist interneti teel kaupade ja teenuste ostmise kohta.
Ülekaalukalt mobiilseimad on Luksemburgi kodanikud, kuid Eestist eespool asuvad veel Holland, Taani, Rootsi, Malta, Sloveenia ja Soome kodanikud.
"Mida kõrgem oli avatus, seda kõrgemalt tunnetati end Euroopa kodanikuna," märkis Voog. "Eesti avatuse indeksit tõstab eelkõige muukeelse televisiooni vaatamine, aga ka printmeedia ja võõrkeelse kirjanuduse lugemine ning suhtelmine teiste ELi kodanikega."
Peamine info Euroopa poliitiliste küsimuste kohta jõuab Eesti kodanikeni endiselt läbi televisiooni. Televisiooni osakaal on aastatega vähenenud, samas kui interneti osakaal peamise info allikana on tõusnud.
Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Hannes Rumm lisas viitega varasemale uuringule, et 71 protsendi arvates oli Euroopa Liiduga liitumine õige otsus. Samas arva 83 protsenti eestlastest, et Euroopa Liit tuleb kriisist ühiselt välja aidata ja riigid peavad tegema koostööd.
"Üldine hoiak on sarnane, küsimusi võib esitada erineva nurga alt, aga toetus ja arusaam Euroopa Liidust on sarnane," märkis Rumm.
Uuringu peamine eesmärk oli kaardistada Euroopa Liiduga seotud arvamusi ja hoiakuid. Eestis vastas üle 1000 inimese, kes andsid ka spontaanseid vastuseid avatud küsimustele.
