Rahvakogu: riigikokku kandideerijal peab olema kõrgharidus
Tähtsuselt järgnesid ettepanekud selle kohta, et kas valimisliitudel peaks olema õigus esitada riigikogu valimistel kandidaate ning ettepanekud kautsjoni suuruse ning selle tagastamise reeglite üle, selgub rahvakogu ettepanekute analüüsist.
Kõrghariduse nõude pooldajad leidsid, et see tõendab kandidaadi analüüsivõimet ja näitab kandidaadi sihikindlust. Paljudele muudele ametikohtadele kandideerides on nõutav kõrgharidus ja eelnev töökogemus, samasugused nõudmised peaksid olema ka riigikokku kandideerijal.
Vastuargumendina toodi välja, et haridus ei näita haritust ja ei tõenda inimese tegelikke teadmisi, haridus ei ületa inimese kogemusi. Märgiti, et vajadust sellise nõude kehtestamiseks ei ole, sest hetkel ongi riigikogus juba valdav enamus saadikuid kõrgharidusega.
Veel leiti, et kandidaat peab elama ja olema sisse kirjutatud sellesse valimisringkonda, milles ta kandideerib ja seda kas 1, 2 või 5 aastat enne kandideerimisi.
Pakuti ka, et kandidaadid peavad enne kandideerimist sooritama enda pädevust, teadmisi ja oskuseid tõestava testi, milleks võiks olla IQ test, essee, eksam majandusest, õigusaktidest ja eetikast.
Kandidaadi vanuse alampiir võiks olla vähemalt 30 aastat ja ülempiir 63 või 70 aastat.
Leiti, et lisaks erakondadele ja üksikkandidaatidele peaks ka valimisliitudel olema õigus üles seada kandidaate riigikogu valimistel.
Ühe ettepanekuna toodi välja, et kandidaatide järjestamine erakonna nimekirjas peaks toimuma erakonnasiseste salajaste valimiste teel ning erakondade poolt esitatavad nimekirjad peaksid olema kinnitatud erakonna üldkoosoleku poolt.
