"Viimasel ajal kütab kirgi küsimus, kas eesti keel ja rahvas jäävad püsima. Kas see, et paljud eestlased on läinud välismaale õppima, töötama või lihtsalt õnne otsima, on märk tragöödiast või on see loomulik ja ootuspärane vabaduse kasutamine? Olen veendunud, et senikaua, kui enamik meist kannab Eestit oma hinges kaasas, nii kodumaal kui ka võõrsil, ei ole ohus ei meie keel, meel ega rahvas," sõnas Ergma.

"Eesti rahvas ja eesti kultuur püsivad, kui meie mõtted ja valikuvõimalused on priid. Kui meil on võimalus minna ja võimalus naasta. Võin öelda oma kogemusest, ja küllap rõhuv enamik teistki kinnitab seda, et Eesti rahval on väga tugev kodumaatunne, ükskõik, kus ka ei viibita."

Juhan Liivilt kujundit laenates ­­­– nii nagu mesilane käib mesipuust ära ja tuleb tagasi, võib ka inimene ära minna ja tagasi tulla. Sest ta hing „ihkab isamaa poole , /…/ lendab mesipuu poole“.

"Sõltumata sellest, kas oleme siin või eemal, on meie kõigi kohustus hoida ja kaitsta seda mesipuud – meie Eestit, meie isamaad," lõpetas riigikogu esimees.