35-aastase Roman Gritsaki vangistusaeg lõpeb tänavu 28. juunil ning kohus asus seisukohale, et sedavõrd raske kuriteo sooritanud kurjategija peab ära kandma kogu talle mõistetud vangistuse, kirjutab BNS. "Riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud," rõhutas kohus.

Gritsak viibib trellide taga alates 2001. aasta 29. juunist.

Ka 2010. aasta oktoobris keeldus kohus Gritsaki vabastamast ning 2008. aastal ei andnud Gritsakile armu ka president Toomas Hendrik Ilves.

2003. aasta veebruaris karistas toonane Tallinna linnakohus palgamõrva tellinud endist Grasso elukaaslast Natalja Iljassovat ja tema ema Maria Iljassovat ning mõrvatellimust vahendanud endist politseinikku Andrei Mjagkovi kaheksa-aastase ning Gritsakki 12-aastase vangistusega.

Karistused jättis 2003. aasta aprillis muutmata ka Tallinna ringkonnakohus ning riigikohus ei võtnud süüasja arutusele.

Keskkriminaalpolitsei süüdistuse järgi tappis Gritsak 5000 USA dollari eest Iljassovate tellimusel ja Mjagkovi vahendusel Itaalia kodaniku Grasso seitsme püstolilasuga 2001. aasta 23. aprillil kella 10.15 paiku Tallinna vanalinnas Müürivahe 28 hoovis.

Gritsak tunnistas kohtule, et sai Mjagkovi vahendusel Iljassovatelt 2500 USA dollarit. Ülejäänud raha pidi mõrvar saama kätte hiljem.

Iljassovad korraldasid Salvatore Grasso tapmise, et Natalja Iljassoval oleks võimalik nende ühise poja ema ja ainuhooldajana kasutada pärast ärimehe surma päritavat vara.

Keskkriminaalpolitsei ja Tallinna politseiprefektuuri töötajad pidasid Grasso mõrvas ja selle organiseerimises süüdistatava neliku kinni 2001. aasta suvel.