Kalle Klandorf: loodame peamagistraaltänavatel löökaugud likvideerida 15. maiks
Tallinna abilinnapea Kalle Klandorf loodab, et kui ilmastikutingimused võimaldavad, siis parandatakse peamagistraaltänavatel löökaukud 15. maiks, mis on ka läbi aastate õnnestunud.
Klandorfi sõnul tuleb teekasutajate ootustele vastava teedevõrgustiku tervikliku arengu mõistmiseks vaadata „suurt pilti“.
Tee-ehituse ja -hoolduse rahastamine jaguneb tema sõnul kaheks: riiklik, kütusaktsiisi kogumise kaudu toimuv rahastamine ning omavalitsuste maksutuludest toimuv rahastamine. Kütuseaktsiisi kehtestamise eesmärk on tagada riiklikul tasemel teehoiu rahastamine.
"Ainuüksi omavalitsuste maksutuludest ei ole võimalik tagada vajalikus mahus tänavate ehitamist, rekonstrueerimist, remontimist, korrashoidu ja valgustamist," teatas Klandorf.
Tallinna linn on tema sõnul läbi aastate rahastanud teede rajamist, rekonstrueerimist ja hooldamist vastavalt eelarve võimalustele. Riigilt tee hoolduseks eraldatud vahendid on katnud Tallinna tegelikest kuludest kuni viis protsenti, parimatel aastatel 2007 ja 2008 aastal kuni 10 protsenti.
2013 aastal on 75 protsenti kogu kütuseaktsiisi laekumistest 312 750 000 eurot, millest omavalitsustele eraldatakse 29 265 000, sealhulgas Tallinna linnale 2,69 miljonit eurot.
"Seni, kuni riik ei muuda omavalitsuste teehoiu rahastamise põhimõtteid, ilmselt omavalitsuste teed heasse korda ei saagi," nentis Klandorf.
Tallinna linna teede ja tänavate kogupindalast on 7 100 215 ruutmeetrit tänavaid ja 3 710 922 ruutmeetrit sisekvartalite teid.
Tallinna linnavalitsuse vastava määruse kohaselt on kapitaalremonditav pinnaosa tulenevalt tee nõutavast seisunditasemest 4-6,7 protsenti aastas. Teede ja tänavate kogupindalast on see 532 897 ruutmeetrit. Normatiivse ühikumaksumuse 110 €/m2 juures moodustab see aastas kapitaalremonti mahuks 58 618 670 eurot.
Sama määruse kohaselt on taastusremondi raames korrastatav teekatete maht aastas tulenevalt seisunditasemest 5-13 protsenti kogupindalast. See moodustab taastusremondi mahuks 888 911 m2 aastas. Normatiivse ühikumaksumuse 35 €/m2 juures moodustab see aastas taastusremonditava osa maksumuseks 31 111 885 eurot.
Sama määruse kohaselt on hooldusremondiga korrastatavaks pinnaosaks kolm protsenti kogupindalast ehk 324 334 ruutmeetrit. Arvestades hooldusremondi normatiivseks ühiku maksumus 25,77 €/m2 siis saame aastas vajaliku pinnaosa hooldusremondi maksumuseks 8 358 087 eurot.
Kokku tuleks Tallinna linnas eeltoodud remondimeetoditega amortisatsiooniprotsessi ohjamiseks korrastada igaaastaselt 1 746 142 m2 ulatuses teid ja tänavaid. Vajaliku töö kogumaksumuseks kujuneks vastavalt kehtivatele ühikuhindadele 98 088 642 eurot.
Klandorf lisas, et sel aastal on kommunaalameti poole pöördunud üle 25 sõidukijuhi liikluskahjude hüvitamiseks.
