Saksamaa telekanali ARD näidatud dokumentaalfilmist selgub, et Amazon tõi kiirel jõuluajal toimetulemiseks välisriikidest Saksamaale tuhandeid lisatöölisi.

Mitmed immigrandid kirjeldavad dokfilmis, kuidas neid Amazoni palgatud turvameeste poolt koheldi. Filmist on näha, et valvurid kannavad sõjaväestiilis riideid ja patrullivad hostelites ja teistes immigrantide eluruumides. Töölised kirjeldavad valvurite loodud hirmust ja õudusest tulvil õhkkonda, kirjutab Inglise ajaleht The Independent.

"Nad ütlesid meile, et nemad on sealne politsei," ütles üks hispaanlannast tööline. Teine tööline Marina ütles, et ta vallandati, sest tahtis oma märgi riideid radiaatoril kuivatada.

Telekanali andmetel korraldasid valvurid tööliste eluruumides korduvaid ettehoiatamata läbiotsimisi.

Firma, kellelt Amazon turvateenuseid ostab, on tuntud nime all HESS Security.

Väidetavalt tuleneb firma nimi Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei tähtsuselt teise mehe Rudolf Walter Richard Heßi (Hess) nimest. Aastal 2011 hävitasid Saksamaa võimud Heßi hauapaiga Baieris Wunsiedelis, sest seal hakkas käima liiga palju austajaid (ka neonatsid). Tema jäänused kremeeriti ja puistati järve, mille nimi hoitakse saladuses.

Videokaadritelt on näha, et valvurid kandsid firma Thor Steinari riideid, mis on omased Saksamaa paremäärmuslikele grupeeringutele, lisaks olid turvameestel sõjaväelaste soengud.

Reedel teatas Amazon, et "ei tolereeri mitte mingisugust diskrimineerimist ega hirmutamist," ja selgitab juhtumi ajaolusid. "Kuigi turvafirma ei olnud Amazoni palgatud, tegeleme me saabunud süüdistustega... ja võtame tarvitusele vajalikke meetmeid," ütles Amazoni pressiesindaja intervjuus AP-le

Tegu ei ole esimese korraga, mil Amazonil on töötingimustega probleeme. Mullu paljastas mõjukas majandusleht Financial Times probleemid Amazoni Suurbritannia tehastes, kus töölised olid eesmärgini jõudmiseks pideva surve all.

"Sa oled nagu omamoodi robot, kuid inimkujul," ütles Amazoni juht Financial Timesile. "See on inimautomaatika, kui soovite."

Töötajad kirjeldasid, kuidas tehase juhid nende peale järjepidevalt karjusid: "Inimesed, kes üksteisega rääkisid, said hoiatuse juhtkonnalt, kes ei tolereerinud mingit ajaraiskamist," rääkis tööline ajalehele.