Kiusamisvideo avalikustamise järel Eestis lahvatanud arutelu õpetaja ja õpilase õiguste vahel pole kaugeltki võõras ka Soomes. "Ka Soomes ei saa õpetaja õpilast puudutada. Pole ebatavaline, kui õpetaja haarab õpilase käest, ähvardab too näiteks Iltalehti ajakirjaniku juurde minna," rääkis Kesk-Soomes Iisalmis mobiilse noorsootöötaja ametis olev Petri Karhu Delfile.

Millega tegeleb "mobiilne noorsootöötaja"?

Põhiline on aidata noori vanuses 13-29 elus hakkama saama. Aitame neid, kel pole elukohta või tööd või kel on alkoholiprobleeme. Aga suur osa tööst on ka õpi- ja käitumisraskustega koolinoorte abistamine. Seda, mida teeme, võiks nimetada "paindlikuks põhikooliks", ja algselt oli see keskendunud peamiselt 7.-9. klassi õpilastele, enamasti poistele, kelle ühiseks nimetajaks koolimotivatsiooni puudumine. Nende seas võib olla ka vägivaldseid.

"Paindlik põhikool" tähendab, et üritame neile anda õppimise kõrvale ka muud tegevust – näiteks poistele autotöökojas või mopeedi kokkupanekul, mis hiljem oksjonil maha müüakse ja millest saadud raha ühise matka või reisi korraldamiseks kasutame. Teeme laagreid ja matku, kus noored saavad ise sauna teha, sööki valmistada, kus saame nendega loomulikul teel suhelda.

Muidugi peavad nad ka õppima, aga sealgi on alati mõni väike stiimul juures, et nad pingutaksid ja annaksid endast parima.

Kuidas õpi- ja käitumisraskustega õpilastega hakkama saada, kuidas peab õpetaja end nende ees kehtestama? Mida see õpetajalt eeldab?

Eelkäige häid närve. Väga häid. Karjumine või nutmine teeb asja ainult hullemaks. Kui kogu aeg karjuda, ei kuula sind enam keegi. Ma ise olen väga väike mees, õpilased võiks mulle soovi korral peksa anda küll. Ja ma karjun väga harva. Aga mäletan, kui see ükskord ühel bussireisil juhtus, olid lapsed pärast seda 200 kilomeetrit vaikselt. Ja mäletavad seda siiamaani.

Peamine on teha lastele selgeks: ma pole tema vastu, ma ei sunni teda millekski. Et mida ma teen, teen nende heaks. Ja et meil kõigil tuleb vahel teha asju, mis meile ei meeldi. Ähvardustega pole eriti midagi peale hakata. Hea õpetajatöö on paljuski isiksuse küsimus. Muidugi peavad õpetajal olema teatud teadmised, aga põhiline töö tehakse oma isikusega. Öeldakse, et kuidas sina metsale, nõnda mets sinule. Kõik sõltub sellest, kuidas õpetaja ise noortesse suhtub.

On ka selge, et kõikidega polegi võimalik igaühel toime tulla. On juhtumeid, kus õpetajal või noorsootöötajal raske midagi parandada, kus on hoopis suuremat abi vaja. Aga lihtsam on alati tegeleda ennetusega, raskem tagajärgedega näiteks kinnistes erikoolides.

Üks Eesti spetsialist kommenteeris pärast Tõstamaa videot, et selliste poiste jaoks on "tahvel ja kriit end ammendanud", et neile tuleb leida muud tegemist.

Õige. Teeme taoliste lastega väge palju kätega. Nad on tihti väga osavad. Tuleb leida need tegevused, milles nad on head. Nii tekivad õnnestumise elamused. Ja kui need tekivad, siis jaksavad nad vähemalt mingil määral edeneda ka igavamates ainetes.

Muidugi on see palju ka ressursside küsimus – kas suudetakse pakkuda probleemsetele noortele selliseid alternatiive. Aga palju sõltub ka direktorite ja õpetajate enda tahtmisest.

Eestis tekitas video nägemine suure diskussiooni teemal, kui palju võib õpetaja füüsiliselt puudutada allumatut või teda ähvardavat õpilast. Kas Soomes on samad probleemid?

Ka Soomes ei saa õpetaja õpilast puudutada. Probleemid on siin samasugused – kui õpilane hakkab märatsema, kas õpetaja võiks temast haarata ja ta näiteks klassist välja viia? Pole ebatavaline, kui õpetaja haarab õpilase käest kinni, ähvardab too näiteks Iltalehti ajakirjaniku juurde minna. Selliseid juhtumeid on olnud ning õpilased on sellest teadlikud. Seda soovitakse Soomes muuta – et õpetajal tekiks vähemalt õigus korda rikkuvast lapsest kinni võtta ja ta ära viia klassist.