Tegemist oli parlamendi avaistungiga pärast novembris toimunud valimisi. Suveräänsusdeklaratsiooni poolt oli 85 ja vastu 41 parlamendiliiget, vahendab AFP.

Uues parlamendis domineerivad Kataloonia presidendi Artur Masi paremtsentristlik erakond Convergència i Unió (CiU) ja vasakpoolne Esquerra Republicana de Catalunya (ERC), mis mõlemad on suurema autonoomia poolt, vaatamata erimeelsustele muudes küsimustes.

Hispaania valitsev konservatiivne rahvapartei ja opositsioonilised sotsialistid olid suveräänsusdeklaratsiooni vastu.

Kataloonias elab 7,5 miljonit elanikku (Hispaanias kokku 46 miljonit). Kataloonia moodustab aga üle viiendiku Hispaania majandusest ja annab veerandi ekspordist.

Oma erineva keele ja kultuuri üle uhked katalaanid ei ole rahul sellega, et osa nende poolt maksudeks makstavast rahast jagatakse majanduslanguse ja kulude kärpimise ajal teistele Hispaania regioonidele.

Mas ütles kolmapäeval parlamendis, et deklaratsioon ei lahenda probleeme 24 tunniga, kuid juhib soovitud suunas.

Deklaratsioonis öeldakse, et Kataloonial on suveräänne õigus küsida rahvalt nõu oma tuleviku kohta ning seda tehakse pärast kõnelusi Hispaania riigi, Euroopa võimude ja rahvusvahelise kogukonnaga.

Hispaania peaminister Mariano Rajoy on Masi kampaaniat kritiseerinud ja kutsunud majanduskriisist ülesaamiseks ühtsusele. Rahvapartei juht Kataloonias Alicia Sánchez-Camacho süüdistas Masi Kataloonia rahva lõhestamises.