Kattel ütles Delfile, et Eesti tööjõuturul on ilmselt mitmeid strukturaalseid probleeme. "Ühelt poolt ei leia terve rida inimesi tööd, teisalt on paljudes sektorites tööjõupuudus," sõnas ta.

"Ühelt poolt on kasvav vajadus inseneriharidusega inimeste järele, teisalt on sissetulek sotsiaalteadusliku magistriharidusega töötajal kohati kõrgem kui inseneril," tõi Kattel välja vastuolu.

Sellistel strukturaalsetel probleemidel on mitmeid põhjuseid alates kõrghariduse rahastamise loogikast kuni majanduse struktuurini välja, tõdes professor.

Olulisemana tõi ta välja erinevate valdkondade ja osapoolte tegevuse koordineerimise raskused.

"Strukturaalsete probleemide puhul oleks loogiline, kui neil, kes ei leia sobivat tööd, oleks võimalik ümber õppida," pakkus Kattel. Kuid see peaks tema sõnul toimima juba konkreetses ettevõttes koostöös haridusasutustega, mis aga eeldab koostööd vähemalt kolme või nelja erineva osapoole vahel - riigipoolne toetuse andja, ülikool või kutsehariduskeskus, ettevõtja või erialaliit.

"Selline koostöö on Eestis sageli märkimisväärselt keeruline, sest me oleme 20 aasta jooksul sisseharjutanud mõtteviisi, et riiki ja seeläbi ka ühistegevust ei saa usaldada, iga üks peab enda eest seisma," sõnastas Kattel probleemi.

"Seetõttu oleme "õppinud" seadma erinevaid bürokraatlikke ja poliitilisi barjääre ühistegevuse koordineerimisele ja seetõttu on ka strukturaalseid tööturu ja hariduse probleeme kiiresti peaaegu et võimatu lahendada," tõdes professor.