„Peaminister kindlasti hakkab koguma ministeeriumi spetsialistide arvamusi tehtavate ettepanekute kohta,“ ütles Ansip, kes ei taha enda sõnul vabakondadele midagi ette kirjutada.

Valitsusjuht on enda sõnul veenunud esindusdemokraatia toetaja.

„Panustaksin rohkem ülikooli professoritele ja mitte nii palju emotsioonidele,“ rääkis Ansip Vikerraadios, andes sellega mõista, et pooldab pigem ekspertidest moodustatud rahvakogu kui juhuvaliku alusel kokku kutsutud inimesi. „Võib-olla mingites küsimustes võib ka juhuvalik hea lahenduse anda.“

Valitsusjuhi sõnul saavad tõeliselt head rahvakogus esitatud mõtted kindlasti riigikogu toetuse osaliseks.

Peaministri sõnul saab esmajärjekorras realiseerida ettepanekud, mis ei eelda põhiseaduse muutmist. „Kui on kaalukad põhjused põhiseaduse muutmiseks, siis kindlasti seda ka tehakse,“ lisas Ansip.

Ansip tõi võrdluseks, et otsedemokraatiat on viljeletud Šveitsis ja seal on see suhteliselt tõrkevabalt toiminud, samas pole see toiminud laitmatult, sest alles eelmise sajandi 1990-ndatel said seal viimase kantoni naised valimisõiguse.

Ka on Šveitsis Ansipi sõnul referendumitel alati väga konkreetsed küsimused. Ta tõi näiteks, et hääletati selle üle, kas neile meeldivad Poola toruluksepad või mitte.

Valitsusjuhi sõnul on Eestis praegune valmissüsteem meie riiki päris hästi teeninud. Kui kaotada ära ka ringkondade tasemel kompensatsioonimandaadid, siis muutuks süsteem Ansipi sõnul nii keeruliseks, et keegi ei saaks sellest aru.

Väga vaieldav on tema sõnul ka see, kas madalam künnis üksikkandidaatidele tooks värkset verd riigikogusse ja kas sellest oleks kasu. „Ei saa öelda, et kui on esindatud rohkem jõude, siis oleks otsustusprotsesse läbipaistvam,“ sõnas Ansip.