Andres Herkel: kultuur algab raamatust
"Kultuur algab raamatust, seda peaks kultuuriminister ju teadma," kirjutas Herkel oma ajaveebis. "Põhiseaduse preambul sõnastab meie riikluse eesmärgina eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade. Seega on eestikeelsele raamatule antud põhiseaduslik kaitse."
Viidates põhiseadusle kirjutas Herkel, et rahvaraamatukogude varustamata jätmine, raamatute käibemaksu tõstmine või paberraamatutelt toetuse võtmine on kindlasti sammud, mis rahvuse, keele ja kultuuri säilimisele kaasa ei aita. "Hoopis vastupidi! Ja pole lootust, et e-raamatud neid vajakajäämisi katavad," sõnas Herkel.
Väike ime
Herkel leidis, et üleüldse on eestikeelse raamatuturu toimimine ja sealhulgas väärtkirjanduse väljaandmine väike ime, kui arvestada rahvaarvu. "Olen näinud palju suuremate rahvaste kõige esinduslikumates raamatupoodides palju suuremat viletsust ja valikunappust kui meil," võrdles ta.
Samas ei ole Herkel sõnul rahvuskultuuri seisukohalt oluliste teoste väljaandmine kasumlik tegevus ja paljud kirjastused elavad peost suhu või veel hullemini. "Ma ei usu väidet, et käibemaksu määr tõstab või langetab üksnes väljaandja või raamatukaupmehe tulu," ütles Herkel. "Ei, siin on seos ka raamatute hinnaga, nende kättesaadavusega, autorite ja tõlkijate honoraridega jne."
Ministeerium on varem kinnitanud, et raamatute käibemaksuerisuse kaotamine tuleb kõne alla vaid juhul, kui sellest tekkiv tulu läheb kirjanikele ja kirjastustele, et saavutada madalam kaanehind. See on Herkeli sõnul kultuuri kaitsev seisukoht, kuid praktikas sellised raha tagasisuunamised hästi ei toimi, seetõttu on madalam maksumäär kirjanduse toetamiseks ikkagi parem vahend.
Käibemaksu soodustus võiks laieneda ka e-raamatule
"Kui raamatute käibemaksuga midagi ette võtta, siis võiks mõelda sellele, et viia see tagasi viiele protsendile, nagu oli enne majanduskriisi tõttu tehtud maksutõusu," pakkus Herkel. "E-raamatute toetamist saab aga alustada just nimelt sellest, et tavamäärast madalam käibemaks laieneks ka nendele."
Idee sellest, et panna seni riigi poolt raamatukogudele antav kirjanduse soetamise omavalitsuste õlule, toimib vaid siis, kui muudame põhjalikult omavalitsuste tulubaasi, kirjutas Herkel. Ta tõi näiteks, et omavalitsusele antakse õigus määrata oma territooriumil makse, sealhulgas tulumaksu suurust.
"Seni on Eestis tulumaks ühtne, omavalitsustele jääb sellest piiratud osa. Kohalike maksude määramise õigust on järk-järgult vähendatud," märkis riigikogu liige. "See tähendab, et riigil pole kuidagi võimalik oma senist (ja muuseas mitte kõige paremini täidetud) kohustust omavalitsustele sokutada."
Kui palju jätkub lugejaid?
Herkeli sõnul kõige olulisem küsimus, millele mõelda, on see, kui palju meil jätkub eestikeelseid lugejaid? Kas neid on piisavalt ka kümne või saja aasta pärast?
"Nii on ka kõigi teiste rahvuskultuuri valdkondadega – nad vajavad haritud Eesti kogukonda, piisavalt laia auditooriumi," lisas Herkel. "Tahaks loota, et ministri ootamatud avaldused olid mõeldud selleks, et see eesti lugeja üles äratada. Sest kui terendab oht, et meilt võetakse ära eestikeelne paberraamat, siis läheb ehk raamatukokku või -poodi iga põlvepikkune poisike, läheb isegi „onu Heino“."
