"Tegemist on meie erakonna liikme koostatud blogipostitusega, mis nüüd juba mitmendat kuud elab oma elu ja sai hoogu juurde peaministri uusaasta küsitlusest. Sellest viimasest soovin ka paar sõna ütelda," ütles Eiki Nestor Delfile.

Tema sõnul ei pea SDE võimalikuks mis iganes moel piirata oma liikmete mõtte- ja sõnavabadust. "Igal erakonna liikmel peab olema õigus oma seisukoht selgelt välja ütelda. Väita aga, et selles blogis toodud ideed on sotsiaaldemokraatide ametlik seisukoht, oleks vale. See on Rein Järvelille arusaamine asjadest," rõhutas Nestor.

Tema sõnul on erakonnas ühine arusaam, et Eesti edasiseks arenguks peab riik olema hoolivam inimeste suhtes, mis lühidalt kokkuvõttes tähendaks „rohkem riiki“.

"Erinevus erakonnas läbivaieldud ja kokkulepitud seisukohtadest seisneb aga eelkõige selles, kus ja kui palju seda riiki rohkem tarvis läheb," selgitas Nestor.

"Mitmed Rein Järvelille seisukohad vaieldi läbi valimisprogrammi koostades ja jäeti kõrvale. Näitena kas või pensionifondide teema. Valdav arusaam on selline, et pensionifondid peaksid investeerima sinna, kus pensionärile kasulik. Kurja näitena kas või Ungari, kus kohustus kodumaiseks investeeringuks tõi sisuliselt kaasa pensionireformi krahhi. Meist kordades suurema majandusega riikides tõesti sellist kohustust osaliselt kasutatakse, aga tõele au andes on seal ka võimalusi, kuhu pensionärile kasulikult raha paigutada, kordades rohkem. Eesti pensionärid sellisest riigi hallatud fondist ei võidaks."

"Eesti majanduse sõlmküsimus on tõesti see, kuidas maksta rohkem palka, aga selleks peaks ka tõusma töö tootlikus. Tootlikumat tööd teeme rohkem siis, kui kulutame tänasest rohkem haridusele ja töötute koolitusele. Ei saa olla aga kindel, kas avaliku sektori selline palgakasv toob endaga kaasa tootlikkuse tõusu erasektoris," nentis Nestor, et Järvelille palgatõusuettepanek pole realistlik.

Samas kinnitas ta, et mitmed Järvelille seisukohad siiski ühtivad erakonna seisukohtadega ja seda eriti maksupoliitikas.

"Ka meie parempoolne valitus on tõstnud ja tõstab makse. Teeb seda moel, kus madalama sissetulekuga inimeste tulust järjest suurem protsent kulub maksudeks. Ja SDE meelest on see sisuliselt vale tee nii õiglasema maksupoliitika kui pikaajalise arengu seisukohalt. Eesti riigi tulubaas on liiga suures sõltuvuses majanduses toimuvatest tõusudest ja langustest ja seda sõltuvust saab vähendada õiglasema maksupoliitika abil."

"Siinkohal jõuangi peaministri küsitluse juurde, mida kuuldes oli mul lihtsalt häbi. Poliitilistele konkurentidele kaikaid kodaratesse loopides peaks inimene ikkagi mõtlema, mis juttu ta suust välja ajab," pahandas Nestor.

"Kui Ansipi väide maamaksu ümberkujundamisest kinnisvaramaksuks vastaks tõele, siis elaks ja töötaks terve Lääne-Euroopa ja USA juba ammu konfiskeeritud majades! No ei ole ju nii! Kui mõni üliõpilane jaanuaris sessil sellist jama vastaks, läheks ta kursust kordama. Asjaolule, et maksustada ainult üht osa kinnisvarast, see tähendab maad, on majanduse mõttes rumalus, on aastaid valitsuse tähelepanu juhtinud ka näiteks IMF. Kinnisvara maksustamise majanduslik mõte seisneb selles, et hoida vara käibes. See on ka õiglane maks, sest omanikul on õigustatult suurendatud ootused ühiskonnale. Ta soovib, et selle kinnisvarani viiksid teed ja tänavad, kui juhtub põlema minema, tuleks tuletõrje jne. Et nüüd keegi „üle ei närveeriks“ siis ka selle maksu juures, muuseas, on täiesti kindlasti seejuures olemas mõiste „maksuvaba miinimum“. Ja lisaks sellele ei mõjutaks majandustsükkel niivõrd oluliselt valiku sektori tulubaasi. Ka sellele on juhtinud Eesti tähelepanu see sama IMF."

"Ettevõtlustulu õiglasest maksustamisest aga kas või selline näide, et kehtiva maksukorralduse seaduse § 84 on puhas deklaratsioon ja praktikas kasutust ei leia. Nii võetaksegi tegelikult maksuvabalt töötasu ja siis laiutame käsi, et ravikindlustuses raha liiga vähe," leiab Nestor.