Hannes Hanso: osa meie poliitilisest eliidist panustas Saakašvili isikule, mitte Gruusiale
Gruusia opositsiooni võit valimistel ja Saakašvili partei lüüasaamine ei olnud kuigi meeldivad. Kas Gruusia jätkab EL-i ja NATO kursil ning milliseks kujunevad selle riigi suhted Venemaaga, ei ole tänaseks veel sugugi selge.
"Vaatamata retoorikale, et oleme toetanud Gruusia riiki ja selle institutsioone on selge, et vähemalt osa meie poliitilisest eliidist panustas selgelt Saakašvili isikule mitte Gruusiale kui riigile," kritiseeris Hanso.
Ta tõdes, et demokraatia võib paraku tuua ka tagasilööke ja soovimatuid tulemusi. "See valearvestus oli loodetavasti hea õppetund tulevikuks ning täiskasvanulikuma välispoliitika tegemiseks," ütles Hanso.
Hanso lisas, et ühe Eesti ministri sekkumine Georgia valimiseelsesse debatti rahvusvahelises meedias ja selge poole võtmine oli diplomaatiliselt taktitundetu samm.
"Kui sellise sammu astuks näiteks vene valitsusminister enne Eesti valimisi, siis oleks kisa taevani – peame siis ka ise õppima oma tundeid pisut ohjama," võttis Hanso kokku Urmas Reinsalu Wall Street Journalis avaldatud artikli õppetunni.
Ukrainas enam meie nõu ei kuulata
Ukrainas, teises Eesti jaoks väga olulises partnerriigis, tulid võimule kui mitte just venemeelsed jõud, siis kindlasti need, kes Hanso sõnul Euroopa ja NATO suunalist integratsiooni oma prioriteetideks ei pea.
"Oranži revolutsiooni järgne vaimustusepuhang ning entusiasm, et me saame toetada Ukraina püüdlusi Euroopaga ühinemisel ning Vene mõjusfäärist väljarebimisel, on kahjuks raugenud," sõnas Hanso. "Kui meie nõu Ukrainas üldse enam kuulata soovitakse, siis on selge, et lühiajalisi eesmärke pole mõtet seada."
Leedu tuumajaama
Last, but not least, segadused Leedu tuumajaama projekti osas paraku jätkuvad – Eesti on sellesse projekti aastaid ja aastaid panustanud.
"Jätkuv ebaselgus pole kindlasti meie huvides," hindas Hanso. "Paljuräägitud Balti koostöö üks nurgakividest võib seega mureneda ning me peame kogu Venemaast energiasõltuvuse vähendamise temaatikaga nullist alustama. Pole vist vaja ära nimetada, kes rõõmust käsi hõõrub."
Positiivsema poole pealt
Euroopa Liidu eelarveläbirääkimiste osas on asjaosalistel Hanso sõnul veendumus, et Eesti saab hea diili.
"Kõrgel püsiv toetus euroliidule näitab, et midagi on kuskil õigesti tehtud," loetles Hanso positiivseid noote Eesti välispoliitikast. "2012. aasta lõpukuudel sai Eestist ÜRO inimõiguste nõukogu liige."
Hanso sõnul on selle rolli saamine mitmete aastate pikkuse sihikindla töö vili. "Tegu on väga kõrgetasemelise foorumiga, mille töös osalemine kindlasti tõstab ja kinnistab Eesti profiili rahvusvahelises seltskonnas aktsepteeritud partnerina," tõdes Hanso.
Tekkinud on ka siseriiklik debatt ÜRO julgeolekunõukogu roteeruva liikme kohale kandideerimisest. "Kui me võtame lähenemise, et me oleme nagunii liiga väikesed ja sellisele kohale pole mõtet proovidagi, siis võime käega lüüa paljudele muudele asjadele maailmas," kannustas Hanso jätkama. Seni on Eesti argument olnud, et NATO-s olles oleme nö „laua taga“, EL-is saame sõna sekka öelda, Euroopa Keskpangas oleme üks täieõiguslikest liikmetest jne. Hanso hinnangul võiks sellist joont jätkata.
"Hetkel on roteeruvate liikmete hulgas riigid nagu Guatemala, Togo ja Aserbaidžaan..." tõi ta võrdluseks. "Raske on näha, miks Eesti ei võiks tulevikus seda rolli välja kanda."
Indial on perspektiivi ja uus väljakutse on Lõuna-Ameerika
2012. aastat võib pidada mõnes mõttes murranguliseks ka meie välispoliitilises mõtlemises, leidis Hanso. "Aastaid kestnud arutelude tulemusena valmis meie esimene Aasia-strateegia, mis kaardistas ära valdkonnad, kus peaksime olema aktiivsed ja „käised üles käärima.“ Nüüd tuleb võidelda selle nimel, et sõnadest saaksid teod ja paljude arutelude tulemusena tekkinud öö ei jääks lihtsalt kuhugi sahtlisse vedelema," avaldas ta lootust.
Mööduval aastal löödi lukku ka otsus Eesti esimese suursaatkonna rajamisest India pealinna Delhisse. Hanso leiab, et see on väga perspektiivikas samm ning hea meel on tõdeda, et mõne aasta tagustel debattidel-arvamustevahetustel on vaatamata väga valulike esmastele reaktsioonidele välispoliitika tänastele otsustajatele ka mõju olnud.
Hanso märkis, et BRICi (Brasiilia, Venemaa, India, Hiina) riigid omavad maailmamajanduses kasvavat rolli ja seda oleks naiivne ignoreerida.
Lõuna-Ameerika kontinent on tema sõnul järgmine väljakutse ning ta avaldas lootust, et kuuldused, mis pealinna pubides ringlevad, vastavad tõele ja et asi läheb töösse.
"Uus ja väga oluline väljakutse järgnevateks aastateks on see, et sellised käigud tuleb nüüd täita tõsise sisuga – esindatus sellistes riikides ei ole oluline pro forma, vaid me peame enda jaoks sõnastama väga selged eesmärgid, mida soovime saavutada. Suurt poliitilist sõprust ja lähedust ei ole neisse regioonidesse mõtet otsima minna," hindas Hanso.
Aasia puhul on võtmesõna majandus
Võtmesõnaks Aasia puhul on Hasno sõnul majandus ja veelkord majandus, millele tulebki keskenduda. Ka konsulaarküsimused on kasvava tähtsusega. "Usun, et siit saab alguse vajadus uue mõtlemise järele meie riigiaparaadis laiemalt ning välisteenistuses kitsamalt," rääkis ta. "Kui tahame olla riik, millel on haaret ning toimetada ka Euroopast väljas, siis peame möönma, et potentsiaalirikkad Aasia, Aafrika, Lähis-Ida ja Lõuna-Ameerika on väga spetsiifilised ning eriteadmisi nõudvad piirkonnad. Regiooni-spetsiifilise majandusekspertiisi tekitamine, keelte õpe ja kultuuride tundmise oskused on lihtsalt hädavajalikud."
Hanso ei usu, et Eesti on nii väike riik, et ei suudaks välja õpetada ja oma valdkonnas tööle panna paari inimest, kes oskaks vabalt nii kõnes kui kirjas araabia keelt, hindi keelt või hiina putonghua’d. Vast toovad järgnevad aastad kas neis küsimustes sisulisi arenguid.
