Probleemid algasid 29. septembril, mil laste alumiiniumist heeliumpall takerdus Ateena eeslinnas Glyfadas elektrijuhtmetesse ja põhjustas laiaulatusliku elektrikatkestuse. Samas piirkonnas asub ka Kreeka lennujuhtimise radarsüsteemide "süda", kirjutab Ilta-Sanomat.
Tavaliselt käivitub elektrikatkestuse korral elektrigeneraatoritel töötav varuenergiaseade. Seekord seda ei juhtunud ja radariühendus jäi kolmandate varuseadmete, akude, hooleks. Akude võimsusest ei jätkunud aga enamaks kui 20 minutiks. Seejärel kogu radariühendus kustus.
Parandajad said varugeneraatorid töökorda alles tund aega hiljem. Varuseadmetega ei saanud lennujuhtimine aga täisvõimsusel toimida
Täielikult taastati radariühenduse alles kella 18-ks. Uudistetoimetuse AFP sõnul tunnistavad lennuametnikud ja elektrivõrgu haldajad juhtunut. Lennuametnik siiski vaidlustab ohtusattumise võimaluse ja leiab, et kõik sujus üldjoones hästi.
"Lennujuhid olid lennukitega raadioühenduses ja Ateena rahvusvahelise lennuvälja radar oli töökorras," teatab AFP allikas.
Kreeka ajalehe Ta Nea kohaselt Kreeka lennuväljad siiski kaotasid tol päeval radariühenduse.
Ilta-Sanomate andmetel jäi osa kümnetest Kreeka õhuruumis viibinud lendudest iseenese hooleks ja tuhandete reisijate elu seati ohtu.
Õhus tekkis aga ka üks tõsisemaid ohuolukordi, kui kaks suurt reisilennukit olid kokkupõrke äärel. Sadade inimeste elu päästeti vaid lennukites asuvate kokkupõrke vältimise seadmete abil.
AFP kohaselt on asunud toimunut uurima komitee.
Radariühenduse katkemise ajal oli keset Kreeka õhuruumi ka üks Helsingi-Vantaa lennuk TUIfly Nordic lend number 362. Pardal oli üle 150 soomlasest turisti, kes naasid Rhodoselt.
"BLX362 tõusis õhku ja maandus graafikust pisut varem, midagi ebatavalist lennul ei toimunud," kinnitas lennuki pardal olnud Jim Hofverberg.
VAATA Ilta-Sanomate koostatud nimekirja lendudest, mis viibisid radarikatkestuse ajal Kreeka
õhuruumis.
