Uuring: halvemas majanduslikus olukorras on üksikvanemaga pered
Kõigist 11–15-aastastest õpilastest elab koos ema ja isaga 66 protsenti, ainult ühe bioloogilise vanemaga elab 19, bioloogilise vanema ja kasuvanemaga 13 protsenti.
Bioloogiline vanem puudub kahel protsendil lastest, selgus Tervise Arengu Instituudi (TAI) 2010. aastal läbi viidud Eesti 11-15-aastaste kooliõpilaste tervisekäitumise uuringu analüüsist.
Võrreldes 2006. aastaga on koos mõlema bioloogilise vanemaga elavate laste osakaal jäänud samaks, kuid 2002. aastal oli antud näitaja oluliselt kõrgem - 73 protsenti.
Rahvusvahelises võrdluses jääb koos mõlema vanemaga koos elavate noorte osakaal vahemikku 49 protsendist Gröönimaal kuni 88 protsendini Armeenias.
Kui koos mõlema vanemaga elavate õpilaste osakaalu poolest on Eesti viimases veerandis, siis kasuperede osakaal on Eestis üks suurimaid.
Halvemas olukorras on ka üksikvanemaga pered
Majandusliku olukorra hindamiseks kasutatakse uuringus perekonna jõukuse skoori, milles võetakse arvesse autode, arvutite, ühiste puhkusereiside ja oma toa olemasolu.
Mitmele erinevale küsimusele antud vastuste põhjal jagatakse õpilased hea, keskmise ja halva majandusliku olukorraga peredest pärit õpilasteks. Tulemustest ilmnes, et 39 protsendil õpilastel, vanuses 11−15 aastat, on perekonna majanduslik olukord hea, 34 protsendil keskmine ning ülejäänud 27 protsendi puhul halb.
Kodus räägitava peamise keele alusel on mitte-eestlaste seas rohkem halvema majandusliku olukorraga õpilasi võrreldes eestlastega. Halvemas olukorras on ka üksikvanemaga pered, 45 protsendil ainult ühe bioloogilise vanemaga elavate õpilaste majanduslik olukord on halb.
Halvema majandusliku olukorraga peredest pärit õpilaste osakaal on kahel viimasel uuringuaastal sama, kuid 2002. aastal oli see näitaja nelja protsendi võrra suurem.
