"IRL on seisukohal, et Eesti omavalitsustel peab olema senisest tähtsam roll Eesti inimeste elujärje parandamisel, et meil sünniks rohkem lapsi ja et Eesti oleks meile kõigile parim paik elamiseks," kirjutas Reinsalu.

Tema sõnul jälgib IRL murega seda, kuidas inimesed kolivad elama suurtesse keskustesse hoolimata sellest, et erinevates eluvaldkondades haridusest transpordini suunatakse regionaalpoliitiliste eesmärkide saavutamiseks väljapoole neid keskusi igal aastal sadu miljoneid eurosid.

"Peamiseks põhjuseks on siin see, et inimestel ei ole kohapeal piisavalt tasuvat tööd ja vastutus uute töökohtade loomise eest jaguneb killustunud ja seetõttu reaalsete hoobadeta omavalitsuste, maavalitsuste ja riigi vahel," loetles Reinsalu põhjuseid.

Reinsalu sõnul näeb IRL, et senine omavalitsuskorraldus on ajale jalgu jäänud ja ei seisa oma ülesannete kõrgusel ja struktuursed muutused omavalitsuskorralduses on selliste protsesside pidurdamiseks vältimatud.

Reinsalu rõhutas kirjas, et IRLi toetuses reformidele ei saa olla mingit kahtlust ning need tuleb ette valmistada lähemate kuude jooksul. 

IRL toetab omavalitsuskorralduses tõmbekeskustele tuginevat mudelit, kus omavalitsus moodustatakse inimeste igapäevasest eluruumist lähtuvatel toimealadel, mille hulka kuulub tugev tõmbekeskus ja selle tagamaad.

"Oleme nõus ekspertidega, kes ütlevad, et reaalsed tõmbekeskused on Eestis eelkõige maakonnakeskused ning osades maakondades võib neile lisanduda veel teisi keskusi," vahendas Reinsalu regionaalministrile saadetud kirjas IRLi eestseisuse arvamust.

Reformi tulemusena tekkivatele tugevatele omavalitsustele tuleb kohalike võimaluste ja konkurentsieeliste paremaks ärakasutamiseks ja uute tasuvate töökohtade loomiseks anda laiemad ülesanded ja volitused koos täiendava tulubaasiga, leiab IRL.

Peale reformi peab IRL otstarbekaks muuta maavalitsused eelkõige riigi järelevalveasutuseks ja vähendada nende arvu, sest maavalitsuste omavalitsuslikud saab anda tugevatele omavalitsustele.

Rahva ja eluruumide loenduse (REL 2011) andmetel loendati Eestis 1 294 455 püsivalt elavat inimest. Tulemused näitasid, et elanikkonna koondumine suuremate linnade ümbrusesse jätkub.