Tervise arengu instituudi (TAI) ja TNS Emori poolt läbiviidud uuringus paigutati teisele kohale täiskasvanute, eelkõige lapsevanemate kaudne ja otsene eeskuju. Otsese eeskuju all mõistetakse alaealise kaasamist alkoholitarbimisse.

Kolmandal kohal oli nooremas eagrupis alkoholi lihtne kättesaadavus kodus, vanemas grupis asjaolu, et poes ei küsita dokumenti.

Alkoholi ise ostmist peetakse suhteliselt raskemaks kui sigarettide kättesaadavust, kuid sellele vaatamata esineb juhtumeid, kus ka alla 15-aastane on saanud ise poest alkoholi. Ostetakse testitud müügikohtadest, milleks on väiksemad nurgapoed.

Peamine alkoholi hankimise kanal on vahetult täisikka jõudnud sõbrad,
õed või vennad. Levinud on ka võõraste täiskasvanute kaudu alkoholi jõudmine alaealisteni, kes väikse lisatasu eest ostavad noortele alkoholi ning lapsevanemate kaudu, kes ise kodus lahjat alkoholi tarbides ei keela seda ka lapsele.

Alkoholireklaamid paigutati kuue etteantud väliskeskkonna mõjuri seas viiendale kohale ja alkoholi odavus kuuendale kohale.

Alaealised ise tõlgendavad reklaame üleskutsena reklaamitud toodet proovida ja dekodeerivad reklaamisõnumit kui lubadust sotsiaalsete ja emotsionaalsete vajaduste rahuldamisest.

Kõige selgema huvi reklaamitu vastu tekitavad seltskonda ja peomeeleolu kajastavad sihtrühma elustiiliga haakuvad emotsionaalselt laetud reklaamid. Seejures reageerivad tüdrukud reklaamile tundlikumalt.

Võimalikest alkoholitarbimist tõkestavatest meetmetest hindasid noored mõjusamaks jaekaubandusega seotud meetmeid (alkoholimüügi viimine eraldi letti/kassasse või eripoodi).

Tõhusamat dokumendikontrolli poes peeti noorte poolt mõjusamaks kui täielikku alkoholireklaami keeldu. Näiteks toodi sigarettide reklaami keeld, mis ei ole noorte endi hinnangul vähendanud suitsetamist alaealiste seas.