Raidma: debatti ajateenistuse kaotamiseks Eestis ei eksisteeri
Otsus ajateenistuse säilitamiseks oli Eestis konsensuslik ning avalikkuse toetus praegusele kaitseväe mudelile on sedavõrd selge, et debatti ajateenistuse lõpetamiseks praegu Eestis pole, sõnas riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees Mati Raidma.
Reformierakondlane Raidma ütles BNS-ile antud usutluses, et debatt ajateenistuse üle käis Eestis 6-7 aastat tagasi, üheaegselt samateemaliste aruteludega kogu Euroopas. „Kogu Euroopas debateeriti sel ajal teemal ajateenistus versus kutseline kaitsevägi,“ sõnas Raidma, nentides, et erinevates riikides langetati erinevaid otsuseid.
„Aastat viis tagasi jõuti Eestis otsusele ja lepiti kokku, et Eesti kaitsevägi baseerub nii kutselisel kaitseväe osal kui ka reservarmeel. Ning reservaremee tootmiseks on olemas ajateenistus,“ ütles Raidma. „Täna vajadust debatiks ajateenistuse lõpetamisest Eestis ei eksisteeri.“
„Positsioon pidada üleval universaalset [kaitseväe] mudelit, on tänases Eestis konsensuslik,“ ütles Raidma. Ta tõi esile, et näiteks viie viimase aasta jooksul ei ole riigikogu riigikaitsekomisjonis, kuhu kuuluvad kõikide parlamendierakondade esindajad, ajateenistuse kaotamine teemaks tulnud. „Ehk siis tänases ühiskonnas oleks see debatt kunstlik,“ ütles ta.
Raidma nentis, et ühiskond toetab selgelt praegust kaitseväe mudelit. „Mudeli kindluses on kindel koht ka avalikkuse üksmeelsel toetusel. Kui ühiskonna enamus niimoodi arvab, siis ei ole ka [poliitikutel] mingit põhjust suunda muuta,“ sõnas ta.
Riigikaitsekomisjoni esimees toonitas samas, et kasutada tuleb „kainet talupojamõistust“ ja mitte tormata. „Loomulikult me jälgime, millised on arengud Soomes, kus ajateenistus jäi alles; Rootsis ja Saksamaal, kus ajateenistus likvideeriti ühtemoodi ning Lätis ja Leedus, kus lõpetati teistmoodi. Meil on informatsioon olemas, dünaamikad on jälgitavad ja mingil ajahetkel võibolla tuleb ka meil oma arengud läbi vaadata“ sõnas ta.
Raidma tõi esile, et Eestis on lisaks elukutselistele üksustele ja ajateenistusele olemas veel ka kolmas kaitsejõudude komponent, mida paljudes riikides, näiteks ka Soomes, ei eksisteeri - Kaitseliit. „Nende kolme komponendi kombineerimisest ja osakaaludest võivad tulevikus arutelud jätkuda,“ sõnas ta.
