Kodutud magavad sularahaautomaadi putkas
Seal lilleputkade rea otsas on klaasist kambrike, milles tuulevarjus kaks rahaautomaati, üks vist sularaha sissemaksmiseks, teine väljavõtmiseks. Tahtsin eile hommikul natuke sula võtta ja Balti jaama automaat jääb mulle tööle minnes kenasti tee peale. Aga putkasse siseneda ma ei saanudki - kaks inimest, mees ja naine, üsna soojalt riides, magasid seal automaatide vahel, kõverad nagu kreeka e-d, ühe pea teise puusa vastas ja jalad eri viisidel kõveras, naisisikul priske määrdunud ridiküll käe otsas. Oli üsna imetegu, kuidas nad kitsale pinnale ennast ära olid mahutanud, aga hakkama olid nad sellega saanud.
Küllap oleks mõni kavalam inimene neid seal pildistanud ja pärast pildid ilmarahvale vaatamiseks välja pannud, aga minul oli esimene reaktsioon hoopis politseisse helistada. Paraku sai telefoni aku kohe kõne algul poole sõna pealt tühjaks. Pidin niisama targalt edasi kõndima. Magav paarike paistis ennast kitsas putkas vähemalt näoilmete põhjal otsustades üsna hästi tundvat, aga siiski võttis mõtlema - kas kodutute varjupaigas ruumi sugugi ei ole? Miks on meil üldse nii palju kodutuid? Ja kuidas kavatseb pank edaspidi oma rahaautomaatide turvalisust tagada, või siis vähemalt seda, et inimesed soovi korral raha ka kätte saaksid?
Või olid need putkas magavad kodutud hoopis pangapoolne kaval trikk kaardimaksete laiema kasutamise soodustamiseks?
