Inimeste omaosalus moodustab tervishoiuteenuste tuludest üle kümnendiku
Tervishoiuteenuse osutajate tulud kui ka kulud suurenesid 2011. aastal võrreldes eelneva aastaga. Samas vähenes majandusaasta tulem märgatavalt, kuna kulude kasv ületas tulude kasvu, selgub värskest Tervise Arengu Instituudi (TAI) statistikast.
Viimase kahe aasta languse järel kasvasid 2011. aastal tervishoiuteenuse osutajate tulud võrreldes 2010. aastaga seitse protsenti.
Summades vastavalt 718 miljonit eurot 2010. ja 771 miljonit eurot 2011. aastal. Sellega ületati 2009. aasta tase, kuid jäädi siiski veel alla 2008. aasta 792 miljonile eurole.
Proportsionaalselt on suurimaks tervishoiuteenuse rahastajaks jätkuvalt haigekassa 68,5-protsendiga. Inimeste omafinantseering moodustas tuludest 11,8 protsenti ning riik ja juriidilised isikud panustasid võrdselt 6,9 protsenti.
Haigekassa poolt rahastatud teenuste maht suurenes eelmisel aastal 4,5 protsenti. Riigi panus tervishoiuteenuse osutajate rahastamisel on jäänud stabiilseks – kasv ligi kaks protsenti.
Seevastu on suurenenud kohalike omavalitsustepoolne rahastamine, mis on kasvanud 51 protsendi võrra tõustes 5,2 miljonilt 7,8 miljoni euroni.
Kohalike omavalitsuste osatähtsus tervishoiuteenuse rahastamises on sellegipoolest marginaalne moodustades vaid ühe protsenti kogumahust.
Võrreldes 2010. aastaga suurenesid tervishoiuteenuse osutajate kulud peamiselt meditsiinilistele kaupadele tehtud kulutuste (16,4%), majanduskulude (13,7%) ning ostetud tööde ja teenuste kulude (13,3%) võrra. Tööjõukulud kasvasid aastaga 6,5 protsenti.
Tervishoiuteenuse osutajate kulude struktuuris on suurim osakaal tööjõukuludel, mis on püsinud stabiilselt 50 protsendi piires, sellele järgnevad meditsiinilised kaubad 20 protsendiga ja majanduskulud (üür, hooldus, remont jm) 12,5-protsendiga.
Palgakulust 37 protsenti moodustavad arstide, 33 õendustöötajate ja kaheksa protsenti hooldustöötajate töötasu.
Kulude kasv on kahandanud tervishoiuteenuse osutajate kasumit. Märgatav on langus haiglate, eriti piirkondlikes ja keskhaiglates, kus pooled nimetatud haiglatest lõpetas majandusaasta kahjumiga. Samas on hooldushaiglate, kohalike ja erihaiglate kulud hoitud rangema kontrolli all ning nende majandusaasta tulem 2011. aastal oli positiivne.
Piirkondlike ja keskhaiglate majandusaasta negatiivne tulem on seotud suurte investeeringutega põhivarasse. Materiaalse põhivara uutest soetustest on 10 protsenti kulunud hoonetele, rajatistele ning 36 protsenti lõpetamata ehitistele. 43 protsenti uutest soetustest on seotud masinate ja seadmetega ning sellest üle poole ehk 59 prostenti omakorda meditsiiniseadmetega.
Kõigi tervishoiuteenuse osutajate lõikes on prevaleerivaks investeeringud masinatesse ja seadmetesse (31%, sh 62% meditsiiniseadmetesse), hoonetesse ja rajatistesse 29% ning lõpetamata ehitistesse 25 protsenti.
