USA senat kiitis Magnitski eelnõu heaks
USA senat kiitis neljapäeval heaks vanglas surnud vene advokaati Sergei Magnitskit puudutava seaduseelnõu, millele Moskva vastas lubadusega vastumeetmed tarvitusele võtta.
Eelnõu tühistab ühtlasi Washingtoni külma sõja aegsed kaubanduspiirangud Moskvale, kuid kehtestab viisa- ja finantspiirangud Vene ametnikele, kes on USA hinnangul seotud Magnitski kolme aasta taguse surma ja teiste väidetavate inimõiguste rikkumistega, vahendab BNS.
Vene välisministeerium nimetas otsust "absurditeatriks" ja teatas, et samm "sunnib vastulööki andma".
"On väga oluline mõista, et senatis vastu võetud seadusel on edaspidi väga negatiivne mõju meie kahepoolsele koostööle," seisis ministeeriumi teadaandes.
Senaatorid kutsusid varem Magnitski eelnõu laiendama, et see puudutaks ka teisi riike, kuid nõustusid siiski esindajatekoja versiooniga. Seega ei vaja see enam lepituskomisjonis kohendamist, vaid läheb kohe president Barack Obamale allkirjastamiseks.
Obama on kiitnud parteiülest koostööd ja lubanud eelnõule seaduse jõu anda.
Eelnõu sai senatis 92 poolt- ja neli vastuhäält. Sellega tühistas senat ka külma sõja aegsed kaubanduspiirangud ehk nõndanimetatud Jackson-Vaniki paranduse.
Parandus kehtestati 1984. aastal eesmärgiga piirata USA kaubandust riikidega, kus ei olnud turumajandust. Toona laiendati seda Nõukogude Liidule lisaks turumajanduse puudumisele veel inimõiguste mitteaustamise põhjusel. Konkreetsemalt oli Ühendriikide seadusandjatele pinnuks silmas see, et Nõukogude Liit rikkus juutide õigust emigreeruda.
Venemaa maailma kaubandusorganisatsiooni (WTO) astumine tänavu augustis seadis Jackson-Vaniki paranduse õiguslikku vastuollu sättega, mille kohaselt mis tahes WTO liikmele tagatud eelis peab laienema kõigile.
Senaator Joe Liebermani sõnul võimaldab Magnitski eelnõu "karistada inimõiguste rikkujaid tänasel Venemaal" ja saadab Moskvale "väga jõulise sõnumi".
Magnitski suri Moskva Butõrka eeluurimisvanglas 2009. aasta 16. novembril, olles veetnud trellide taga ligi aasta. Juristi lähedaste sõnul oli tema surm ettekavatsetud jõhkra kohtlemise tulemus, mis väljendus keeldumises ravida ohtlikku haigust ning valvuritepoolses peksmises enne surma.
Lääne investeerimisfondi heaks töötanud 37-aastase Magnitski surm pälvis laialdast rahvusvahelist tähelepanu ning suurendas muret sõltumatu kohtuvõimu puudumise ja korruptsiooni pärast Venemaal.
Magnitski väitel oli ta lahti harutanud illegaalse skeemi, mida kasutades said Venemaa siseministeeriumi ametnikud kontrolli USA investeerimisfirma Hermitage kolme tütarfirma üle.
Hermitage'i teatel lasti firmad seejärel 2007. aastal pankrotti ning neid kasutati, et saada firma makstud maksude tagastus 5,4 miljardi rubla ulatuses (umbes 190 miljonit dollarit toonase vahetuskursi alusel).
Hermitage'i advokaat Magnitski vangistati peatselt pärast seda, kui asi avalikuks tuli, ning teda süüdistati sellessamas varguses, mille ta enda kinnitusel paljastas.
Magnitski hakkas vanglas kannatama sapikivide ja teiste haiguste käes, ent talle ei võimaldatud arstiabi enne kui mõni päev enne surma.
Vabariiklasest senaatori ja endise presidendikandidaadi John McCaini sõnul saadab Magnitski eelnõu "[president] Vladimir Putinile ja Vene kleptokraatiale signaali, et me ei kavatse selliseid inimõiguste rikkumisi sallida ega jäta sobilikul viisil vastamata".
