Eiki Nestor: venitamise vastu võitlemine on lootusetu

Riigikogu liige Eiki Nestor (SDE) ütles Delfile, et venitamise vastu võitlemine seaduse abil on demokraatlikus riigis lootusetu ning seadusest keerulisem on muuta juurdunud tavasid.

"Venitamistaktika on vähemuse vastureaktsioon enamuse teerullipoliitikale. Poliitikute hinnangud selle lubatavusele sõltuvad aga halenaljakal kombel sellest, kes parasjagu seda teerulli juhib," rääkis Nestor.

"Need, kes Tallinna volikogus on keskerakondliku teerulli peatamiseks töö tegemist teadlikult takistanud, võivad süütul imel pidada seda täielikuks pühaduse rüvetamiseks ja vastutustundetuseks riigikogu saalis. Ja vastupidi. Asi pole ju selles, kas teerulli juhib Andrus või Edgar. Probleem on teerullis kui sellises," märkis ta.

"Sisulisest töö tegemisest on ööistungite ja muude venitamistaktikate kasutamise ajal muidugi keeruline rääkida. Palju tühja ja ka tüütut juttu. Kord juba kõigi poolehoidu leidnud muudatuste uuesti hääletamine ja selle eel vaheaegade võtmine. Sekka üksikuid hetki, kus ka sisuline vaidlus toimub ja kus ka tegelikult midagi hääletada on. Viimaseid keegi meedias kajastada ei soovi, sest palju lihtsam ja lõbusam on kirjutada sellest, kes mida poole nelja ajal öösel sõi või jõi."

Kas seda tsirkust saaks vältida?

"Ühes demokraatlikus riigis seaduse abil ööistungite ja muude venitamistaktikate vältimine on võimatu. Ajaloos kõige tuntum enamuse teerulli vastu protesti avaldamise vorm on pikkade kõnede pidamine. Parlamendi liikmele antud õigus kasutada vabalt sõna, tähendab paljudes riikides ka seda, et seda õigust võib kasutada piiramatu aja jooksul," rääkis Nestor.

"Eestis on muuseas sõnavõtuaeg piiratud ja pole ka tekkinud küsimust, kas see piirang on meie põhiseadusele vastav või mitte. Sagedamini on hoopis üles võetud küsimus, kas sõnavõttude arvu piiramine on õiguspärane. Nii on meil eelnõude esimesel ja kolmandal lugemisel lubatud ainult saadikurühmade sõnavõtud," selgitas Nestor.

"Eelnõude teisel lugemisel aga seda piirata on võimatu, sest siis ei saaks valituks osutunud üksikkandidaat ju mitte kunagi oma mõtteid välja öelda. Ja sõnaõigus läbirääkimistel peab olema ka sellel saadikul, kes mingil põhjusel oma saadikurühma enamuse seisukohtadega ei nõustu."

"Ajaloo ja poliitikahuviline saab siinkohal meenutada tarkade meeste ütlusi demokraatiast. Aritmeetikahuviline teha lihtsa arvutuse, et enamuse teerulli vastu protestimise korral saavad 50 opositsioonisaadikut Eesti parlamendis pidada teisel lugemisel kokku 400 minutit kõnesid. Ja seda iga päevakorrapunkti kohta," nentis Nestor.

"Ülaltoodu oli lihtsalt toodud näitena sellest, et venitamise vastu võitlemine seaduse abil on demokraatlikus riigis lootusetu. Palju sisulisem on aga küsimus, miks siis mõnes riigis (ja seda vaatamata võimalusele) opositsioon venitamist ei kasuta või teeb seda äärmiselt harva."

Tavade muutmine keeruline

Nestori sõnul on viimaste kuude jooksul palju räägitud demokraatia kriisist ja ta usub, et kindlasti on mõte igal ettepanekul, mis teeb riigi juhtimist ausamaks ja avatumaks. Samas on tema sõnul valimis- või erakonnaseaduse paragrahvide muutmisest veelgi keerukam muuta juurdunud tavasid.

"Alates 90. aastate keskpaigast on riigi tasandil valitsev "enamus võtab kõik" tava. Tähtis on võimuliit kokku leppida ja selle liidu sees erimeelsused välistada ning teerull võib asuda tööle," lausus Nestor.

"On kellelgi ehk veel meeles, et vastvalitud VII riigikogu koosseis püüdles esialgu palju keerukama ehk kokkuleppe demokraatia poole? Näitena kas või riigikogu komisjonide esimeeste ametikohad, millest osa täiesti teadlikult ja tahtlikult läksid opositsiooni juhtida," meenutas ta.

"Praegu sunnib opositsioonile milleski järele andma paratamatus, mitte koostöötahe. On siis küsimus kohtades, riigieelarves või mis iganes seaduses," tõi Nestor esile suure erinevuse.

"Seejuures sõidavad "enamus võtab kõik" poliitikud üle mitte ainult vähemusest valitavates kogudes, vaid võivad täiesti muretult jätta täitmata ka need kokkulepped, mis kodanikuühiskonnaga sõlmitud."

Nii müriseb enamuse teerull ja vähemus võtab vaheaegu Nestori veendumuse järgi seni, kuni kokkuleppeid ei peeta mitte poliitilise tarkuse, vaid nõrkuse tunnuseks. "Ma ei näe põhjust, miks me peaks sellega leppima," lisas ta lõpetuseks.