Venemaal hakkas kehtima vabaühendusi välisagentideks registreerima sundiv seadus

Venemaal jõustus teisipäeval vastuoluline valitsusväliste organisatsioonide seadus, mis sunnib välismaalt rahastatavaid organisatsioone, mis on seotud poliitilise tegevusega, ennast „välisagentidena“ registreerima.

Venemaa president Vladimir Putin kirjutas seadusele alla juulis. Seda on kritiseerinud inimõigusteorganisatsioonid, mille väitel on see vaid üks Kremli koostatud seadustest, mille eesmärk on Putini-vastast opositsiooni taga kiusata, vahendab RIA Novosti.

Uue seaduse järgi peavad valitsusvälised organisatsioonid kaks korda aastas raporteerima oma tegevuse kohta ja läbima igal aastal finantsauditi.

Kui organisatsioon seaduse nõudeid ei täida, võidakse määrata trahv kuni 500 000 rubla (12 400 eurot).

Kremli ametnikud on korduvalt väitnud, et Washington kasutab valitsusväliseid organisatsioone Venemaal kattevarjuna poliitiliste muutuste esilekutsumiseks. Putin on nimetanud poliitikaga seotud Vene mittetulundusühinguid šaakaliteks.

Kriitikute sõnul on väljend „välisagent“ vene keeles „spiooni“ sünonüüm ning võib viia inimõigusteorganisatsioonide diskrediteerimiseni.

Venemaa vanim inimõigusteorganisatsioon Moskva Helsingi grupp on teatanud, et paneb pigem oma kontori kinni, kui hakkab uut seadust täitma. Seadust on keeldunud toetamast ka Venemaa ühiskondlik koda ja seda on kritiseerinud isegi presidendi oma inimõigustenõukogu.

Seaduseelnõu autor on võimuerakonna Ühtne Venemaa parlamendiliige Aleksandr Sidjakin.

„Minu arvates on arusaam, et „välisagent“ tähendab „spiooni“ rohkem pohmell nõukogude ajast, kui meie vanemad üles kasvasid,“ ütles Sidjakin. „Ma ei usu, et nooremad põlvkonnad näevad seda väljendit nii. Me peame proovima külma sõja terminoloogist üle saada. Ma usun, et selles terminis ei ole midagi solvavat.“

Sidjakin eitas, et seaduseelnõud esitama sundis teda Kreml. Seaduse eesmärk on Sidjakini sõnul võitlemine USA katsete vastu mõjutada Vene poliitikat.