Ligi selgitas, et võttis blogi maha peamiselt aja ja arusaamise vähesuse pärast. "Lugejate teadmised minust, mu meeleoludest, taustadest ja koodidest olid liiga erinevad. Et see varjutas asja enese, ei saanud ma end tunda vabalt. Venivus ja poliitkorrektsus pole minu rida, neid koos tühjusega on nett juba täis," teatas Ligi.

12. mail 2009 avaldas Ligi oma blogis võibolla et kõige rajuma blogipostituse, millega üks Eesti tegevpoliitik hakkama on saanud. Artiklis pealkirjaga "Proovi stardipaketti, Kalle!", soovitas Ligi Kalle Muulil ennast põlema panna, sest Muuli nõudis riigikogu palgasüsteemi muutmist. 

Kuna internetist kaob vähe asju päris täielikult, siis alljärgnevalt Ligi vana blogipostitus.

Proovi stardipaketti, Kalle!
12.05.2009

Puhastustuli vahendina ei aegu. Sellega on hävitatud nakatunud raipeid ja vammi täis maju. Sina, Kalle, jääd oma jutuga suuruselt kahe vahele. Kaalu end siia ritta. Põlemine aitab, kui Sa ei suuda pool sajandit järjest ärgata ega uinuda mõtteta Riigikogu alandamisest, kui Sa ei armasta oma riiki, vaid teda teotada, kui kogu Eesti poliitika on Sulle pohhui, nahhui ja kärbatanud pabul, kui kõik Su mõtteteed viivad lõpuks Riigikogu palkadeni.

Lahus institutsioonidest ja nende inimestest ei saa ju tunda päristundeid riigist endast. Selles pole midagi isiklikku, Kalle, selles on vaid ühiskondlik vastutus. Minul on Sulle ütlemisest vaid kaotada, ma tean. Probleem pole ju ammu enam vaid Sinu, vaid selles, et Sa nakkad. Tuhanded lehelugejad ja raadiokuulajad saavad Sust külge vihkamist ja arvamust, mida eriti selgelt väljendasid pühapäeval: poliitikud teevad seadusi selleks, et varastada ja ahnitseda. Seda pidid kuulama inimesed, kelle hulka kuuluvad vähemasti poliitikute omaksed, kui just mitte nad isegi.

Ja juurde juttu, et põhimõttelised vaidlused on vaid PR-trikk, et lubadused on elu edenemisega olemuslikus vastuolus omakasu asi. Ja et järjekordsed miljardid, kärpeid või makse, on üks köki-möki, mis on antud Sulle põlastavaks üleolemiseks. Ma tõesti mõtlesin, et Ergma esitab pühapäevase peale kaebuse pressinõukokku. Aga elades kesk kõiki pingeid eelarve, maksude, kärpimiste, palkade pärast, olles eile õhtuni taas lootusetu valitsuse püsimise pärast, viies seda iga päev endaga koju ja kõikjale mujale kaasa, ei saa ma ka Su jutte, kuidas tüli on tühjast ja PR, paremaks hinnata kui vargus.

Oma pahatahtlikkuse ja teadatahtmatusega varastad Sa inimestelt hingi, mainet ja rahagi. Su põhiküsimusest ikka ka. Mida kõike pole Sa nende ohjeldamatult pidurdamatu kiireneva kasvu peatamiseks ette võtnud? Küllap tead isegi – Sa pole veel nõudnud, et krooniks loetaks kaksteist senti. Kampaaniat, mis nõudis enamuselt välja põhiseadusevastase seaduse, Sa vedasid. Põhiseaduse muutmist oled nõudnud. Statistika alusnäitajate muutmist oled nõudnud ka. Riigikohtu vastuse oled saanud. Vaikimise või vabanduse asemel nõuad nüüd, et toimiks teine ajaarvamine (oo, kuulen ju küll hüüatust, et te, raisad, elategi teises aegruumis!), et aasta oleks meil, tõbrastel, 11 kuud või parem vähem veelgi.

Ka nõukogude juuratudengile pidi koodeksist vastu vaatama teeseldud tehingu jms kategooriad. Ei ole seetõttu mõtet ka agarate arvutajate tõestusel, et Riigikogu on kärpinud oma reaalset majandusseisu 14%, sest katab töiseid majanduskulusid maksustatavast palgast, et mitte ei varastata, vaid sõidetakse ja peetakse sidet, kuna mitmes kohas korraga viibimist ei saa ka omakasuseaduse jõuga kehtestada. Ja et keskmine palk ongi keskmine palk. Mis langeb. Mis jääb hiljaks nagu jäi tõusminegi. Niisiis, Kalle, soovitan Sulle stardipaketti. Eesti riigile kaasa põlemine aitaks süveneda ja mõelda ja austadagi vahest. Vaikida kasvõi. Ei mõtle ma Statoili, isegi Olerexi mitte – tulemus on tähtis, mitte see, mis värvi on kaart. Käepärane, aga tõhusam oleks vast Dinaz, mil näivad olevat Läti juured. Mine vaata, ja kui Sa ei hakka paremaks hindama Eesti majandusolukorda, leiad erinevuse poliitikas ehk ikka. See aitab startida ja võib ravida. Või peaks ütlema restartida?