„Piirilepinguid läheb vaja – läheb vaja Eestile, läheb vaja Venemaale,“ kõneles Ansip. „Sellest teadmisest lähtudes me 2005. aastal need ka allkirjastasime. Nüüd, kus Vene pool on allkirja ära võtnud ei ole lepingud jõustunud.“

Valitusjuhi sõnul on riikide vahel parem reguleeritud ja täpsed suhted kui reguleerimata suhted.

„Kui me omavahel ei suhtle, siis vaevalt, et me need lepingud sõlmitud saame,“ sõnas valitsusjuht. „Kui teine pool on avatud suhtlemiseks valmis, siis Eesti poole taha see suhtlemine ei jää.“

„Meil ei ole põhjust alustada piirikõnelusi algusest peale,“ selgitas Ansip. „Küsimus on olnud preambula tõlgendamises ja riigi järjepidevuses.“

„Vene pool on väitnud, et Eesti riigikogu, lisades ratifitseerimiseadusele preambila, on piirilepingut muutnud,“ meenutas Ansip. „Me ei ole seda muutnud, Eesti ei ole ühepoolselt mingeid täiendavaid tingimusi esitanud,“ kinnitas Ansip ja lisas, et Vene poole arusaamine on teistugune.

Ansip möönis, et preambulat ei pidanud lisama, aga sõltumatu riigi parlamendil on õigus seletada oma rahvale, mida see ratifitseerimisseadus tähendab, seepärast see ka lisati. Ta tõi näiteks, et Ameerika ühendriikides on see valdav reegel ja taolise seletuse puudumine on pigem erand.

Valitsusjuhi sõnul tuleb anda kindlustunne, et teise poole jaoks üliolulisi teemasid ei oleks võimalik vääriti tõlgendada. Ansipi sõnul on Eesti jaoks õigusliku järjepidevuse küsimus jätkuvalt teema. „Loodame parimat,“ lausus Ansip.