Islandi näide: masu ajal ei tasu kõige nõrgemaid hüljata

Majanduskrahhi läbi elanud Island on kasutanud toibumiseks aktiivset sotsiaalkindlustust. Kõige vähem halvenes kõige nõrgemate toimetulek, selgub Soome väljaande Yhteiskuntapolitiikka Islandit puudutavast artiklist.

2008. aasta majanduskrahhi järel ei kärpinud Island avaliku sektori kulutusi nii rängalt, kui mõned rahvusvahelised finantseerijad nõu andsid, ütleb artikli autor professor Jussi Simpura Soome tervise ja heaolu instituudist, vahendab YLE Uutiset.

„Kui neid õpikuid loetakse Maailmapangas ja muudes sellistes rahvusvahelistes organisatsioonides, siis öeldakse kergesti, et säästmine avalikus sektoris kõigil võimalikel viisidel on parim rohi. Antud juhul nii äärmuslike tegudeni ei mindud,“ ütles Simpura.

Siiski tehti ka Islandis valusaid kärpeid avaliku sektori kulutustele, aga kõige nõrgemal positsioonil olevatele kohaldati neid leebemalt, et ei võetaks ära tulevikuväljavaateid.

Erinevad Islandi rahvastikku ja majandust kirjeldavad näitajad mõjuvad nüüd, neli aastat hiljem juba üsna korralikena. Rahvastik kasvab, sest sündivus on Euroopa kõrgeimate hulgas, ning sisserändajad ei ole läinud tagasi kodumaale, nii nagu kardeti. Immigratsioonitase on küll veel veidi miinuses.

Tööpuudus on majanduslangusele eelnenud ajaga võrreldes paar protsenti kasvanud. Kõikide sissetulekud on vähenenud, aga kõige vähem kõige väiksema sissetulekuga kümnendikul ja sissetulekuerinevused on vähenenud.

Professor Simpura sõnul näitab Islandi eeskuju, et kriisis olles on mitmeid valikuid.

„Tihti on arutatud, kas meie heaoluriigi mudel on liiga helde. See Islandi näide näitab, et hoides seda heldust kasvõi mingil määral alles, võib see olla jõuvaru, mitte lihtsalt kulutus või koorem,“ ütles Simpura.