Kolmapäevane tööpäev algab kell 8.30 koduvisiitidega patsientide juurde. Külastada on vaja kolme patsienti, kes kõik on eakad ja vajavad abi haavandite ravis.

Hommikustest patsientidest kahel on haavandid jalgadel, olen käinud neid umbes poolteist kuud regulaarselt sidumas. Mõlemate patsientide haavandid on paranemas ja nad saavad lähiajal terveks. Naispatsiendid toimetavad toa piires küll ringi, kuid mitu korda nädalas arsti või õe juures käimisega oleks neil liikumisehäire tõttu raskusi. Selliste abivajajate jaoks on suur õnn, et on olemas haigekassa poolt rahastatav koduõendusteenus. Vastasel juhul peaksid patsiendid, kes saavad suuresti oma eluga ise hakkama, veetma oma päevad hoopis haiglas.

Kolmanda, 90-aastase vanaproua juurde minnes, leian ta toapõrandal maas lebamas. Patsient oli kukkunud vahetult enne minu saabumist. Kutsun naabri appi ja üheskoos saame proua tagasi voodisse. Arvestades patsiendi seisundit tuleb kutsuda kiirabi, kes ta haiglasse toimetab. Minu kohustuseks on teavitada sellest kohe ka patsiendi lähedasi ja perearsti. Ka see patsient saab koduõendusteenust jalasäärel oleva tõsise haavandi tõttu ning tal on ka mitmeid teisi terviseprobleeme, mida me ühekoos perearstiga oleme proovinud lahendada. Ülejärgmiseks päevaks olekski patsiendil olnud aeg eriarsti juurde.

Koduvisiitide juurde kuulub alati visiidi ja õendustoimingute dokumenteerimine nii elektrooniliselt kui ka paberkandjale, tänase päeva juurde kuulub ka 90-aastase proua epikriisi koostamine.
Koduõendusjuhina teenindan Tartus praegu ainult nelja patsienti, kuna mul on ka palju teisi ülesandeid, täiskohaga koduõdedel on keskmiselt 10-15 patsienti. Teenindame peamiselt Tartu linna elanikke, kuid mõned patsiendid elavad ka Tartu lähiümbruses. Enamikul meie patsientidel esinevad haavandid, lamatised ja stoomid - seega teeme palju sidumisprotseduure. Mõõdame veel vererõhku, veresuhkrut, teeme süste, nõustame pereliikmeid ja patsiente. Koduõendusteenusele saab perearsti saatekirja alusel ja teenus on suunatud neile patsientidele, kel esinevad raskused tervishoiuasutusse minemisega.

Lõpetan patsientide külastused kell 11.45 ja jõuan täpselt kella 12-ks koduõdedele suunatud haavahooldusvahendite koolitusele. Palju iseseisvalt tegutsevad koduõed peavad olema kursis kaasaegsete vahenditega, et osata teha haavahooldusvahendites parim valik ning nõustada ka patsiente ja nende lähedasi koduses haavahoolduses.

Vahepeal suhtlen perearstidega, kes soovivad koduõendusteenusele saata kaks uut patsienti. Lisanduvad patsiendid tuleb jagada koduõdede vahel vastavalt piirkonnale ja õdede koormusele. Registreerin patsiendid ja panen valmis nende haiguslood, et õed saavad uuest nädalast juba patsiendi juurde koduvisiidile minna. Lisaks tellin apteegist tarvikud ja vajaliku sidematerjali, mida koduõed teenuse osutamiseks kasutavad.

Kell 15 algab elanikkonnale suunatud teabepäeva korraldamise koosolek. Eesti Õdede Liit alustas tänavu aasta alguses elanikkonnale suunatud terviseinfopäevade korraldamisega maakonnakeskustes. Kõik teabepäevad on olnud rahvarohked, inimesed tulevad hea meelega kuulama infot ja saama isiklikke nõuandeid südametervise, terve naha, vaimse tervise või mõnel muul päeval. Tartus on selline infopäev tulemas oktoobris ja nüüd peame omavahel ülesandeid jagama, sest kõik õed osalevad selliste ürituste korraldamisel väljaspool oma põhitööaega, st vabast ajast.

Koduõendusjuht Kadi Tarasova, SA TÜ Kliinikum, spordimeditsiini ja taastusravi kliinik, õendushoolduse osakond