Piletimüügist saadakse Helsingi lähedal asuvas Vantaas 40-50 miljonit eurot ning sellega kaetakse kulud, mis on vaja ühistransporditeenuste taseme hoidmiseks, kirjutab leht. Helsingi piirkonna transpordiametniku Petteri Niskaneni meelest on tasuta ühistranspordi idee jabur. "Ma ei usu tasuta sõitu, sest see viiks lõpuks sinnamaani, et poleks raha investeerida teenuse osutamisse ning kvaliteeti."

Tasuta ühistransport suurendaks küll sõitjate arvu ning vähendaks autosõite, ent vaja läheb lisaraha bussiliinide lisamiseks ning graafiku tihendamiseks.

Helsingi transpordiametnikud arutasid tasuta ühistranspordi ideed augustis ning leidsid, et tasuta sõidul on rohkem halbu kui häid külgi.

"Tasuta ühistransport Helsingis ja Helsingi ümbruses nõuaks 267,2 miljonit eurot," rääkis transpordiameti reisijateveo osakonna juhataja Pirkko Lento. "Sellest piletimüügi tulu katab umbes poole ühistranspordi kuludest. Teine pool ühistranspordi kuludest kaetakse maksutulust.

Tasuta ühistranspordi propageerijad on kinnitanud, et sellega pääseb teatud kulutustest, näiteks sõidukaardi- ja piletikontrolli kulust. See tähendaks aga kõigest 6-10 miljoni euro suurust kokkuhoidu.

Pole teada, et kusagil oleks püsivalt jäädud tasuta ühistransporti pakkuma, jätkas Lento.

Tema sõnul ei saa Helsingit võrrelda Tallinnaga, kus uuest aastast on kõigile linlastele ühissõit tasuta. Tallinnas on piletimüügist saadav tulu kõigest 20 miljonit eurot ning normaalset piletihinda maksab kaheksa protsenti reisijatest.