Riigikontrolli lõplik otsus: Tallinna Sadam eiras riigihangete seadust ja tegi 2,42 miljoni euro ulatuses põhjendamatuid kulutusi
Riigikontrolli hinnangul rikkus Tallinna Sadam konteinerterminali ehitamisel riigihangete seadust nii hankekonkursi korraldamisel, projekteerimis-ehituslepingu sõlmimisel kui ka sõlmitud lepingu hilisemal muutmisel.
Riigikontroll leidis auditis, et hanke tingimused olid mitmeti mõistetavad ning et Tallinna Sadam oli muutnud seaduses mittelubatud ajal hanke tingimusi. Samuti ei ole üheselt selge, mis kuupäeval ehituse-projekteerimisleping sõlmiti, kas sõlmitud leping oli kehtiv ja vastavuses hanke tingimustega.
Poolteist kuud pärast lepingu allkirjastamist nõudis Tallinna Sadam riigihangete seaduse vastaselt, et töövõtja suurendaks ehitatava kai kandevõimet. Töövõtja nõustus, kuid soovis talle makstava tasu suurendamist 1,85 miljoni euro võrra.
Töövõtja põhjendas täiendava tasu nõudmist vajadusega kasutada kai kandevõime suurendamiseks suuremaid toruvaiasid ja kallimat tehnikat nende paigaldamiseks.
Töövõtja täiendav tasunõue oli põhjendamatu
Riigikontrolli tellitud tehnilisest ekspertiisist, projektdokumentatsiooni analüüsist ja asjaosaliste ütlustest selgus, et töövõtja täiendava tasu nõue oli alusetu, kuna juba algses projektis kasutati suuremaid toruvaiasid ning töövõtja ei pidanud Tallinna Sadama nõude tõttu kai projekti muutma ning väidetavaid lisakulutusi töövõtjale ei tekkinud. Hoolika käitumise korral oleks Tallinna Sadam pidanud täiendavate kulutuste nõudmise põhjendamatust märkama.
Auditi käigus selgus ka, et Tallinna Sadam ei olnud informeerinud hankekonkursil osalenuid lõhkekehade olemasolu võimalusest meres Naissaare juures asuvas liivamaardlas, kust lepingu järgi oli kohustus ehituse tarvis liiva tuua. Liiva ammutamise käigus leidis aset kaks plahvatust, laevad koos seadmetega said kannatada. Seetõttu oli sadam sunnitud maksma töövõtjale lõhkekehade tekitatud kahju osalise hüvitusena täiendavalt 575 000 eurot ja pikendama tööde lõpetamise tähtaega kuue kuu võrra.
Tallinna Sadama juhatus ei nõustunud ühegi Rõriigikontrolli tähelepanekuga hankemenetluse ning lepingu sõlmimise ja täitmise käigus esinenud puuduste ja seaduserikkumiste kohta, kuna sadama juhtkonna arvates asjaolude detailne ja terviklik analüüs, seaduse süsteemne ja sisuline tõlgendamine koostoimes nii valitseva Eesti kui ka Euroopa Liidu kohtupraktikaga näitavad Riigikontrolli etteheidete põhjendamatust.
Rahandusminister peaks algatama menetluse
Riigihangete seaduse rikkumiste ulatust ja iseloomu arvestades soovitas riigikontroll rahandusministril otsustada, kas Tallinna Sadama suhtes tuleks algatada menetlus, et hinnata, kas konteinerterminali ehitamisel on ELi Ühtekuuluvusfondi raha kasutatud reeglipäraselt.
Rahandusminister teatas, et ministeerium on alustanud kontrolli ning teeb oma otsuse sõltuvalt selle tulemustest.
Tallinna Sadama nõukogul soovitas riigikontroll otsustada, kas ja kui suures ulatuses nõuda sadama juhatuselt sadamale riigikontrolli hinnangul tekitatud kahju (kogusummas 2,42 miljonit eurot) hüvitamist. Sadama nõukogu vastas, et otsustab selle pärast nõukogu tellitud eksperdihinnangute läbiarutamist, eeldatavasti veel 2012. aasta septembris.
Tallinna Sadam ei nõustu
AS Tallinna Sadam on seisukohal, et riigikontrolli lõplikus aruandes sisalduvad etteheited on endiselt põhjendamatud. “AS Tallinna Sadam leidis Muuga konteinerterminali 17. kai ehitaja rahvusvahelise avatud hanke käigus tihedas ehitajatevahelises konkurentsis,” selgitas Tallinna Sadama õigusosakonna juhataja Toomas Tralla.
“Ühtegi vaidlustust hanke käigus osalejate poolt ei esitatud ja ühelgi asjaomasel institutsioonil pole seni selle riigihanke läbiviimisega seoses etteheiteid olnud, ka on projekti lõpparuande kooskõlastanud nõutavas ulatuses nii veeteede amet kui ka majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.”
Tallinna Sadama õigusosakonna juhataja sõnul ei nõustu ettevõte riigikontrolli hinnanguga, nagu oleks AS-ile Tallinna Sadam ning seeläbi Eesti riigile tekkinud rahaline kahju tasudes töövõtjale KMG Inseneriehitus täiendavalt kokku 2,42 miljonit eurot (37,9 miljonit krooni). Ettenägematute lisakulude puhuks oli lepingu sõlmimisel ette nähtud 2,5 miljoni euro (39 miljonit krooni) suurune reserv.
Nõukogu esimehe sõnul on riigikontrolli etteheidete puhul tegu siiski sedavõrd ränkade süüdistustega, et nõukogu pidas vajalikuks kõiki tõstatatud küsimusi täiendavalt analüüsida. “Nõukogu pidas lõplike seisukohtade kujundamiseks vajalikuks tellida mõningates küsimustes täiendavaid ekspertiise ja kujundab oma seisukoha juhatuse võimaliku vastutuse osas nende pinnalt eeldatavalt selle kuu lõpuks või järgmise alguseks,” lausus Seli.
Riigikontroll avaldas küll oma kontrollaruande enne Tallinna Sadama nõukogu lõplikku seisukohta, kuid nõukogu esimehe sõnul esitatakse lõplik seisukoht tutvumiseks kindlasti nii riigikontrollile kui ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile, rahandusministeeriumile ja riigikogule.
Eesti Ekspress kirjutas augustis, et riigikontroll soovitab 2,4 miljoni euro suuruse kahju sisse nõuda Tallinna Sadama juhatuselt, kuna sadama juhatus ei täitnud Muuga kai ehitamisel piisavalt ettevõtjatelt nõutavat hoolsuskohustust. Toona oli riigikontrolli sõnul tegemist auditi eelnõuga, mis saadeti asjaosalistele tutvusmiseks. Täna avaldati kinnitatud ja lõplik audit.
Riigikontroll auditeeris ASi Tallinna Sadam toiminguid Muuga konteinerterminali laiendamisel aastatel 2007–2010 (uute kailiinide rajamine merre ja nende taha terminali jaoks 27-hektarilise sobiliku maaala rajamine). Konteinerterminali laiendamisse investeeris sadam üle 64 miljoni euro (summa koos käibemaksuga).
Osa sellest saadi Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist. Riigikontroll hindas ehituse ettevalmistamisel ja hankelepingu täitmisel Tallinna Sadama tegevjuhtkonna otsuste ratsionaalsust ja seadustele
vastavust.
