2008. aastal oli patsientide ravimikulude keskmine osakaal Euroopas 18,9 protsenti, Eestis oli omaosalus 2011. aastal 34,5 protsenti.

Eestist suurema omaosalusega on vaid mõned Euroopa majanduspiirkonna riigid.

Auditist ilmnes veel, et Eestis kuulub valdav osa ravimiturust kahele suurele hulgimüügifirmale, kes on kaudselt või otse seotud suure osaga apteekidest. Kahe suurema hulgimüüja mõjusfääris on Eestis 81 protsenti apteekidest.

Selle tulemusena ei ole apteekidel motivatsiooni ega võimalust kaubelda hindade üle ning seetõttu ongi saanud haiglaapteegid kui hulgimüüjatest sõltumatud osta ravimeid tavaapteekidest 10 protsenti soodsamalt. Kokkuvõttes maksab aga kallima ravimi kinni patsient.

Riigikontrolli hinnangul ei peaks ravimite hulgimüügiga tegelev ettevõte otseselt ega kaudselt apteeke omama.

Patsientide valikuvõimalusi kitsendab ka see, et odavamaid ravimeid pole alati apteekidest saada. Ravimiameti kontrollide käigus on selgunud, et 55 protsendil apteekidest polnud odavaimat sama toimeainega ravimit müügil.

Lisaks napile konkurentsile kasvatab patsientide ravimikulusid nende vähene teadlikkus. Eesti Haigekassa lähtub ravimikulu hüvitamisel piirhinnast ehk odavuselt teise sama toimeainega ravimi hinnast. Kui patsient soovib osta mõnda kallimat ravimit, siis peab ta lisakulu katma ise.

Riigikontrolli analüüs näitas, et kolmandik laialt kasutatavate toimeainetega 75–100-protsendilise soodustusega ravimitest ostetakse välja kallimalt kui piirhind.