Kultuurikomisjon otsustas toetada erakooliseaduse muutmist

Riigikogu kultuurikomisjon otsustas toetada õiguskantsler Indrek Tederi ettepanekut viia erakooliseadus kooskõlla põhiseaduses sätestatud igaühe õigusega eestikeelsele õpetusele.

Praegune erakooliseadus lubab riigil ja kohalikel omavalitsustel asutada erakoole, kus kooli pidaja valib ise õppekeele.

Õiguskantsleri hinnangul pole omavalitsusele või riigile kuuluvas eragümnaasiumis eestikeelse õpetuse asemel muus keeles hariduse andmine põhiseaduspärane.

"Põhiseadusega on seadusandja kohustatud võimaldama eesti keeles õppimise igaühele. Seepärast ei saa me tolereerida olukorda, kus Tallinnas ja Narvas on kohalikul tasandil otsustatud kasutada erakooliseaduses olevat võimalust, et minna mööda seaduses sätestatud eesti õppekeele nõudest ning jätkata keskhariduse andmist vene keeles," rääkis IRLi riigikogu fraktsiooni esinaine Kaia Iva.

"Riigile ja kohalikele omavalitsustele kuuluvate gümnaasiumide õppekeeleks peab eranditult olema eesti keel ja igasuguste JOKK skeemidega sellest kõrvale hiilimine on lubamatu."

Iva sõnul on eestikeelse hariduse andmine eelkõige noorte enda huvides, et saada kodanikuna hästi hakkama ning olla tööturul heas konkurentsis. "Tallinna ja Narva kangekaelne võitlus eestikeelse õppe vastu seab ohtu vene noorte tulevikuväljavaated. Uuringute kohaselt on halb riigikeele oskus praktiliselt ainus diskrimineerimise põhjus tööturul," ütles Iva.

Eesti õppekeelele üleminek on olnud seaduse kohaselt nõutav 19 aastat. 2007. aastal algas järk-järguline üleminek 60-protsendilisele eestikeelsele kohustuslikule õppele gümnaasiumiastmes.