Vähenenud on varguste, kelmuste ja röövimiste arv ning tõusnud kehaliste väärkohtlemise juhtumite ja liikluskuritegude registreerimine.

Justiitsminister Kristen Michali sõnul jätkusid käesoleva aasta kaheksa kuu statistikas eelmiste kuudega võrreldes samad trendid.

"Põhiliselt on tulnud langus varguste vähenemise arvelt, samas on positiivne ka raskete isikuvastaste kuritegu vähenemine - tapmiste ja mõrvade arv on sel aastal langenud 62 juhtumilt 52 juhtumini ja see number on viimase viie aasta madalaim," lausus justiitsminister.

"Kahjuks on endiselt palju isikuvastaseid kuritegusid, see number kasvas kaheksa kuu lõikes. Vägivallakuritegevuse kõrge taseme põhjustavad alkoholitarbimise kasvutrend ning isikuvastastest kuritegudest politseile teatamise suurenemine, mis on põhjendatav usaldusega politsei vastu. Liikluskuritegude arvu kasvu aeglustumine on aga positiivne sõnum," sõnas minister.

Esimese kaheksa kuuga on varguste arv vähenenud 775 juhtumi ehk kuue protsendi võrra ning kelmuste arv 45 juhtumi ehk nelja protsendi võrra. Röövimiste arv on vähenenud 10 protsenti. Endiselt näitab suurimat kasvu kehalise väärkohtlemise juhtumite arv, olles sel aastal kasvanud 344 juhtumi ehk 11 protsendi võrra.

Liikluskuritegude arvu kasv on hakanud pisut aeglustuma. Kui seitsme kuu statistika näitas liikluskuritegude kasvuks seitse protsenti, siis kaheksa kuu lõikes on liikluskuritegude kasv juba kuus protsenti.

Liikluskuritegudest moodustasid enamuse mootorisõiduki joobes juhtimised, mida seitsme kuuga registreeriti kokku 2051. See on 123 juhtumit rohkem, kui eelmise aasta samal perioodil.

Analüüsid ja kogutav statistika on kättesaadav justiitsministeeriumi kodulehel.