Riigihangete võitjaks valitakse seadusele vilistades enamasti odavaima pakkumuse tegija
Rahandusministeeriumi avalike suhete osakonna peaspetsialist Mailin Aasmäe ütles Delfile, et riigihange korraldaja peaks seaduse järgi lähtuma eelkõige majandusliku soodsuse kriteeriumist.
"See tähendab, et pakkumuste puhul ei lähtuta mitte madalaimast hinnast, vaid hinna ja kvaliteedi suhtest – ostetav teenus või toode peab olema kvaliteetne, hea garantiiajaga, mõistliku hilisema hoolduskuluga, keskkonnasõbralik jne," selgitas Aasmäe.
Samas nentis ta, et paraku kipub hanke võitjaks olema odavaima hinna pakkuja. "Sarnaselt teiste Euroopa riikidega on Eestis ülekaalus madalaimast hinnast lähtumine – 86 protsenti hankijatest võtavad kõige odavama pakkumise ja 14 protsenti hindavad pakkumiste majanduslikku soodsust."
Aasmäe märkis, et kui hanke võidab ettevõte, kes on pakkunud nii odavat hinda, et selle eest tööd ära teha ei saa, on süü ka hankijal, kes peaks enne hanke väljakuulutamist juba mõistlikku hinda teadma.
"Hankijal on kohustus riigihanget tehes hanke eeldatav hind välja arvutada," rääkis Aasmäe. "Kui ta seda ei tee ja otsustab siis kõige odavama pakkumise kasuks, on tõesti oht, et pakkuja teatab pärast lepingu sõlmimist, et ta sellise hinnaga ikkagi hakkama ei saa ja küsib raha juurde."
"Kindlasti ei saa öelda, et põhjus on ainult pakkujas (kes esitab hanke võitmiseks tahtlikult väga madala hinnaga pakkumuse). Süüdi on ka hankija, kellel on kodutöö tegemata, st kes ei tea päris täpselt, mida ta tahab ja mis on selle asja õige turuhind," selgitas Aasmäe.
Mõnikord on hankija põhjendamatult madala pakkumuse tagasi lükanud ning Aasmäe sõnul on ka pakkujad ise hakanud esitama konkurendi peale riigihangete vaidlustusi. "Riigihangete vaidlustuskomisjon on siiski leidnud, et otsuse peab tegema hankija ja komisjonil ei ole pädevust seda ise kontrollida," lisas Aasmäe.
Soodne hind peaks kajastuma ka tarbija arvel
Eesti Päevaleht kirjutas üle-eelmisel nädalal, et Ida-Virumaa kommunaalkuninga Nikolai Ossipenko ettevõtte Ekovir esitas Tallinna prügivedaja konkursile pakkumuse, mis konkurentide hinnangul ei kata isegi kulusid. Konkurendid näevad pakkumuse taga hämaraid kokkumänge, mille tulemusel võib hind tarbijale kokkuvõttes isegi tõusta, kuna hinna tõstmise võimalus on dokumentides olemas.
