Assange varjus saatkonda juunis, olles ammendanud kõik apellatsioonivõimalused väljaandmise vastu Rootsile, kus teda süüdistatakse seksuaalkuritegudes. Hiljem otsustas Quito talle poliitilist varjupaika pakkuda, põhjustades sellega diplomaatilise tüli Suurbritanniaga, kirjutab BNS.

Oma sõnul kardab Assange, et Rootsi annab ta välja Ühendriikidele, kus teda võib oodata süüdistus salastatud dokumentide avaldamise eest. Rootsi süüdistusi kahe WikiLeaksi vabatahtliku seksuaalses väärkohtlemises on ta nimetanud poliitiliselt motiveerituiks.

"Ma arvan, et see laheneb kuue kuni 12 kuu jooksul," ütles 41-aastane austraallane saatkonnas tehtud usutluses Ecuadori televisioonile.

"Olukord lahendatakse kas diplomaatilisel teel või toimub maailmas mingi erakordne sündmus, mida keegi ei oska oodata nagu sõda Iraani vastu, valimised Ameerika Ühendriikides või loobub Rootsi kohtuasjast."

"Ma pean kõige tõenäolisemaks viimast stsenaariumi," lisas ta hispaaniakeelse tõlke vahendusel.

Ecuadori vasakpoolne president Rafael Correa ütles nädala algul, et olukorra lahenemine võib võtta aastaid ning kõik sõltub Londonist ja Stockholmist. Tema sõnul on lahendusvõimalusi kolm: kas Suurbritannia või Rootsi garanteerivad, et Assange'i ei anta kolmandale riigile välja, Rootsi prokurörid küsitlevad teda Ecuadori saatkonnas või lasevad Briti võimud tal lahkuda.