Inkasso saatis kaheksa aastat tagasi surnud inimesele võlanõude
"Kaheksa aastat tagasi suri minu elatanud naabrinaine. Eelmisel aastal saatis Tele2 talle kirjaliku võlanõude," kommenteeris Delfi lugeja probleemi tausta.
"Võtsin nendega e-posti teel ühendust ja pärisin, kuidas on võimalik pärast inimese surma hakata nõudma temalt mingeid võlgu ning kus nad varem olid. Adekvaatset ja konkreetset vastust ma ei saanud," lisas lugeja.
"Palun väga - aasta hiljem on inkassofirma Creditreform saatnud inkassonõude samale inimesele, seekord Starmanilt kuupäevaga 22. august 2012. Võlanõue 7,47, sealhulgas viivis 2,94 eurot, koos võla sissenõudekuluga on summa 32,46 eurot," selgitas lugeja.
"Ei oska enam seisukohta võtta ja vägisi jääb mulje, et Eestis kõlbab raha välja pigistada mille eest iganes ning kellelt iganes, sealhulgas ka ammu surnud inimestelt," märkis lugeja.
Andmed surma kohta puudusid
Creditreform Eesti tegevjuhi Reimo Tomingase sõnul tuli kliendi surm ilmsiks alles nüüd.
"Esmalt soovime vabandada kõigi antud juhtumist end puudutatuna tundvate inimeste ees. Kahetsusväärselt puudusid antud juhtumil nii kunagi teenust osutanud firmal kui meil andmed selle inimese surma osas. Ilmselt on jäänud need omal ajal kadunud omaste poolt teenusepakkujale edastamata. Antud võlgnevus on edastatud inkassomenetlusse hiljuti ja vastavad asjaolu on tulnud ilmsiks nüüd," lausus Tomingas.
Konkreetsel juhul oli võlanõue 7,47 eurot, mis koos sissenõudekuluga kasvas 32,46 euro suuruseks võlgnevuseks. See oli Tomingase kinnitusel ka maksimumpiir.
"Tarbija ja kliendi vahel sõlmitud tüüplepingu kohaselt kannab võimalikud sissenõudekulud tarbija. Analoogsete juhtumite puhul on võla sissenõudmise kulu fikseeritud ning ei suurene kohtuvälise menetluse jooksul," ütles Tomingas.
Võlanõue võib aeguda ka 10 aastaga
"Seadusest tulenevalt on võlausaldajal üldiselt aega kolm aastat kohtusse pöördumiseks, kuid kohtuvälise menetluse pikkuse otsustab iga võlausaldaja eraldi. Seadus võimaldab võlanõuete aegumise tähtaega pikendada kuni kümne aastani," teatas Tomingas.
Tomingase sõnul otsustab surnud inimeste tasumata arvete saatuse iga võlausaldaja eraldi sõltuvalt nõudest ja selle suurusest.
"On võimalus nii menetlus lõpetada kui pöörata nõue pärijate vastu. Õnneks juhtub selliseid inimlikke eksitusi väga harva. Eeskätt sõltuvad sellised eksimused võlausaldaja klientide andmebaasi suurusest. Mida suurem on andmete hulk, seda keerulisem on nende õigsust pidevalt kontrollida," nentis Tomingas.
Seda, kas võlgnik on veel elus, kontrollitakse üldjuhul rahvastikuregistrist.
"Paraku ei jõua suured ettevõtted pidevalt esitada kõikide oma klientide kohta rahvastikuregistrisse päringuid, mis on ka tasulised. Seepärast paneme omastele südamele, et nad alati edastaksid kadunule erinevaid teenuseid pakkunud firmadele koheselt surmateated," sõnas Tomingas.
