"Hindan ja pean vajalikuks valitsuse samme, mis püüavad suurendada kodanike au, väärikuse ja turvalisuse kaitset ning vähendada vihkamist, vägivalda ja diskrimineerimist. Samas olen seisukohal, et inimväärikuse möödapääsmatuks eelduseks on õigus omada ja väljendada arvamusi ja veendumusi, teades, et kedagi ei saa veendumuste pärast võtta õiguslikule vastutusele," märkis Põder oma saadetud kirjas.

"Leian, et kehtiv karistusseadustiku säte, mille kohaselt vihkamisele, vägivallale ja diskrimineerimisele õhutamine toob kaasa kriminaalvastutuse vaid juhul, kui sellega põhjustatakse oht isiku elule, tervisele või varale, on igati tasakaalustatud ja vastab demokraatliku ühiskonna põhimõtetele," lisas Põder.

"Seadusemuudatus, millega kriminaliseeritakse mõtteavaldused, millega sellist ohtu ei kaasne, võib mõnede - Lääne-Euroopa riikide ja Venemaa - näidetel osutuda ohuks demokraatiale. Pigem peaks vaba Eesti oma seadusloomes juhinduma klassikalisest põhimõttest: "Ma ei pruugi nõustuda sellega, mida sa ütled, aga ma olen valmis surmani kaitsma sinu õigust öelda seda, mida sa ütled"."

Seega tegi peapiiskop ettepaneku jääda jääda antud küsimuses senise karistusseadustiku sõnastuse juurde. Põder on seisukohal, et vihkamise ja vaenu vastu tuleb võidelda eelkõige pedagoogiliste ja moraalsete vahenditega. "Ka kirik püüab anda ühiskonna tervendamisse, sealhugas vastastikuse mõistmise, austuse ja lugupidamise suurendamisse, oma parima," kirjutas peapiiskop.

Justiitsministeerium saatis juuli lõpus ministeeriumidele ja teistele koostööpartneritele kooskõlastamiseks karistusseadustiku muudatused, millega muudetakse karistusi vihakuritegude osas ning täpsustatakse ametialaste kuritegude osa.

"Kui täna on vaenu õhutamine kuritegu üksnes siis, kui sellega on põhjustatud inimese surm või tervisekahjustus või muu raske tagajärg, saab eelnõu kohaselt tulevikus isikut karistada siis, kui ta sihikindlalt vihkamisele või vägivallale kihutab," kirjutas MIchal toona selgituseks.

Ministri sõnul ei tähenda muudatused seda, et näiteks igat netikommentaatorit saab tulevikus mõne kommentaari eest vastutusele võtta. Karistatav on eelnõu kohaselt üksnes selline vägivallale või vihkamisele kihutav eesmärgipärane tegevus, mis on avalikku rahu häiriv või mida tehakse süstemaatiliselt.

"Avalikku rahu häiriv oleks näiteks teatud rahvusest isikute vihkamisele üleskutsuva agressiivse kõne pidamine tänaval või muus avalikus ruumis ning süstemaatilisus on pidevalt, vähemalt kolmandat korda aset leidev tegevus, milles avaldub vaenuõhutaja tegevuse kuritahtlikkus ja järjekindlus," ütles Michal.