Viis kohtunikku leidis üksmeelselt, et Breivik on süüdiv - see massimõrvarile meelepärane otsus lõpetas 10 nädalat kestnud kohtuprotsessi kahe eraldi rünnaku üle, mis jättis sügava traagilise jälje Norra ühiskonda ja šokeeris kogu maailma.

Anders Behring Breivik tappis 2011. aasta 22. juulil autopommiplahvatusega Oslo valitsushoone juures kaheksa inimest ja sõitis seejärel Utøya saarele, kus lasi maha 69 inimest, peamiselt valitsuspartei suvelaagris viibinud noort.

Norra karistusseadustikus ei ole surmanuhtlust ega eluaegset vanglakaristust, maksimumkaristus ongi 21 aastat, mis 33-aastasele Breivikile ka määrati. Vange, keda peetakse ühiskonnale ohtlikuks, tohib tähtajatult kinni pidada.

Mees võttis kõik tapmised omaks, esitledes end Euroopat ähvardava "moslemiinvasiooni" ja multikultuursuse propageerijate vastu võitleva Põhjala sõdalasena.

Kohtus tõusis põhiküsimuseks, kas massimõrvar viis oma veretöö läbi täie mõistuse juures olles ja on seega süüdiv.

Breivik tahtis iga hinna eest, et ta süüdivaks tunnistataks, sest vastasel juhul oleks tema ideoloogia tõsiseltvõetavus kahtluse alla sattunud.

Iroonilisel moel sai kohtuotsus just selline, nagu soovisid nii süüalune, enamik ohvrite perekondi kui Norra üldsus, ehkki süüdistaja Svein Holden tegi ettepaneku kuulutada Behring Breivik süüdimatuks ja lukustada kinnisesse psühhiaatriaasutusse.

Breivik on varem öelnud, et ei kaeba kohtuotsust edasi.