329 väärteomenetlust alustati kalapüügiseaduse nõuete rikkumiste alusel. Lisaks sellele avastasid inspektorid 659 korral veekogudest selgusetu kuuluvusega püügivahendeid, mis näitab, et jätkuvalt pannakse enim seaduserikkumisi toime kalapüügivaldkonnas, teatas keskkonnainspektsioon.

Arvukamalt tuvastati rikkumisi veel jäätme- ja looduskaitseseaduse nõuete täitmisel. Jäätmeseaduse rikkumistest tulenevalt alustati 161 ja looduskaitseseaduse alusel 80 väärteomenetlust. Üsna võrdselt alustati menetlusi seoses metsa-, jahi- ja veeseaduse nõuete rikkumisega: vastavalt 53, 61 ja 63 menetlust.

Väärteomenetlusi alustati veel kiirgusseaduse, maapõueseaduse, pakendiseaduse, tuleohutuse seaduse ning saastuse vältimise ja kontrolli seaduse nõuete rikkumise alusel. Nimetatud valdkondades jääb rikkumiste arv ühe ja seitsme vahele.

Poole aastaga määras inspektsioon väärtegude eest rahatrahve 568 isikule, sealhulgas nii juriidilistele kui füüsilistele isikutele kogusummas 81 423 eurot. Lisaks kohaldati 112 isikule hoiatamismentlust.

Inspektsioon tegi esimesel poolaastal ka 12 ettekirjutust, neist kuus seoses jäätmetega, kolm veekaitse- ning kolm ranna- ja kaldakaitse nõuete rikkumisega.

Alustatud paarikümnest kriminaalasjast on kümme seotud kalapüügiseaduse ja kuus metsaseaduse nõuete rikkumisega. Kaks kriminaalmenetlust on alustatud seoses välisõhuprobleemidega ja kaks kaevandamisega.