Rääbisega kehvad lood: loodetud 15 tonni asemel püüti vaid kaks
Selleks aastaks lubas keskkonnaministeeriumi kalavarude osakond Peipsil rääbist püüda ainult juulis. “Praegustel andmetel püüti veidi üle kahe tonni. Kaaspüügiga tuleb veel veidi lisa, vahest kolm-neli tonni lõpuks saame suve lõpuks täis,” räägib Urmas Pirk. Tema kinnitusel tähendab kaaspüük seda, et ahvenamõrda satub kaluritel ka rääbist, ja see kogus võib kõikuda korraga mõnekümne kilo ringis.
Keskkonnaministeerium pani selleks aastaks oksjonile spetsiaalsed rääbisepüügiks mõeldud kastmõrrad, kokku kolm. Üks kalafirma otsustas vaidlustada teistele antud ajaloolise püügiõiguse. “Asjaajamine ja selguse saamine võtab aega, kalurid tohtisid seepärast püüda kaaspüügina tavamõrdadega. Eestis hakkas ajalooline püügiõigus kehtima umbes kümne aasta eest. Viimati püüti järvest rääbist 1999. aastal,” räägib Pirk. “Naljaks on lugu küll — venelased tohivad kastnoodaga järvel püüda, meie mitte.”
